Täiskasvanuharidus

Täiskasvanuharidus on organiseeritud õppetegevus teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning nende säilitamiseks või täiendamiseks. Õppimine võib toimuda mistahes tasemel või meetodil. Samuti võib see asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledžis või ülikoolis.

Täiskasvanuharidus on suunatud täiskasvanud õppijaile, kelle all mõistetakse isikut, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt. Teisisõnu pole tema põhitegevuseks õppimine.

2015. aasta 1. juulil jõustus uus täiskasvanute koolituse seadus mis tõi valdkonda mitmeid muudatusi:

  • Enamike koolituste puhul ei ole edaspidi vaja taotleda koolitusluba, selle asemel on soovijatel võimalik esitada majandustegevusteade.
  • Kui varem pidid tegevusloa taotlema erakoolid, siis majandustegevusteate esitamise õigus on kõikidel täienduskoolituse asutustel, olenemata omandivormist.
  • Majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutus peab täitma kõiki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis täienduskoolitusele kehtestatud nõudeid ning Haridus- ja Teadusministeerium teostab järelevalvet nende tegevuse vastavuse üle kehtestatud nõuetele. Nõuded on kirjas täienduskoolituse standardis.
  • Õppepuhkuse saamise õigus ja tulumaksutagastuse taotlemise võimalus laieneb alates 2016. aasta 30. juunist üksnes neile koolitustele, millele on väljastatud tegevusluba või mille kohta on esitatud majandustegevusteade.
  • Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest ning struktuurifond vahenditest on lubatud rahastada üksnes tegevusluba omava või majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutuse läbiviidavat koolitust.
  • Enne 1. juulit 2015 tööalase või vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks väljastatud load kehtivad kuni 2016. aasta 30. juunini.

Koos täiskasvanute koolituse seadusega muudeti ka õppelaenu ja õppetoetuste seadust mis võimaldab edaspidi õppelaenu võtmist ka osakoormusega kõrghariduse omandajatel. Ravikindlustuse seaduse muudatustega laieneb aga ravikindlustus edaspidi kõikidele mittestatsionaarses õppes põhiharidust või keskharidust omandavatele inimestele, olenemata nende vanusest.

Täiskasvanuhariduse koordineerimine


Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna eesmärgiks on kindlustada riikliku hariduspoliitika põhimõtete ja eesmärkide kavandamine ning rakendamine täiskasvanuhariduse valdkonnas. Täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutseb Eestis ka Täiskasvanuhariduse Nõukogu, mille ülesandeks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste osapoolte nõustamine täiskasvanuhariduse valkdonna küsimustes. Nõukogu koosneb erinevate ministeeriumite, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide, koolitajate ning teiste asjassepuutuvate organisatsioonide esindajatest.

 

Täiskasvanuhariduse programm

Programmiga seatakse valdkonna arengusuunad ning panustatakse elukestva õppe strateegia ellu viimisesse.

Täiskasvanuharidust arendatakse ka koolivõrgu digipöörde õpetajate ja haridusasutuste juhtide tööturu ja õppe tihedama seostamise õppe- ja karjäärinõustamise kutseharidus- ning kõrgharidusprogrammidega

Programmi eesmärgiks on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused.

Eesmärki täidetakse meetmete abil:

  • Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks.
  • Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine.
  • Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses.
 

Täiskasvanute gümnaasiumid

 

 

Viimati uuendatud: 2. juuni 2017