Minister Kristina Kallas ütles, et olemasolevate õpetajate hoidmiseks ja järelkasvu tagamiseks on palgatõus möödapääsmatu. „Õpetajate palga alammäär kerkib uuel aastal 8,2% ehk 1970 euroni ning diferentseerimisfond suureneb 2%,“ ütles Kallas. „Doktoriõppekohtade arvu suurendame 300lt 350le ning teaduse riigipoolne rahastamine püsib senisel tasemel, moodustades 0,99% SKP-st.“
Õpetajate tööjõukuludeks on 2026. aasta eelarves ette nähtud 654 mln eurot. Järgmistel aastatel suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk 10%, kus igakuine keskmine palk kasvab 219 euro võrra. Õpetajate palga alammäär kasvab 8,2% 1970 euroni ja arvestuslik keskmine palk on järgmisel aastal 2403 eurot. Liigume sihil, et õpetajate palk moodustab 2027. aastaks 120% Eesti keskmisest palgast.
Teadus- ja arendustegevuse kulud on 2026. aastal kokku 439,9 mln eurot, sh Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves 258 mln eurot.
Järgmisest aastast suurendatakse doktoriõppekohtade arvu ülikoolides 50 koha võrra ehk 350ni. Eesmärk on kasvatada doktoriõppekohtade arv 500ni aastaks 2035, et toetada lisandväärtust loova majanduse, avaliku sektori, kultuuri ja teaduse arengut. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tehisintellekti valdkonnas oleks piisavalt doktoriõppe kohti eri distsipliinides. 2026. aastal eraldatakse doktorantide kui nooremteadurite palgatoetuseks teaduse ja kõrghariduse eelarvest kokku 41,9 mln eurot.
Kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides toetatakse 2026. aastal kokku 323 mln euroga. Kõrghariduse tegevustoetuseks on planeeritud 290,5 mln eurot, kasv võrreldes 2025. aastaga on 28 mln eurot ehk 11%.
Eestikeelsele haridusele üleminek jätkub vastavalt kehtivale tegevuskavale, mille osaks on kõrgema töötasu maksmine Ida-Virumaa haridustöötajatele, ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamine ja üliõpilastele sihtstipendiumi maksmine, täiendava eesti keele õppe ja eestikeelse õppevara toetuste võimaldamine, toe pakkumine haridusasutustele asendus- ja abiõpetajate programmide kaudu jm. Välisvahenditest toetatakse haridustöötajaid eestikeelsele haridusele üleminekul pakkudes mitmekülgseid keeleõppe võimalusi, lisaks ka metoodika-, didaktika-, sh lõimitud aine- ja keeleõppe koolitusi. Arendatakse õppevara ja keeletehnoloogilisi e-vahendeid keeleõppes ning tellitakse keeleõppealaseid suuremahulisi uuringuid. Haridusliku lõimumise tegevustele, sh eestikeelsele haridusele ülemineku reformi elluviimiseks on 2026. aastal ette nähtud 61,5 mln eurot, millest välisvahendid moodustavad 5,5 mln eurot.
2026. aastal jätkatakse Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone ehitamise ettevalmistamisega ja kuulutatakse välja Mustakivi riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurikonkurss. Alustatakse Narva Vanalinna Põhikooli õppehoone rekonstrueerimist. Kohtla-Järve Järve Kooli uue õppehoone ehitamiseks on sõlmitud projekteerimisleping. Rekonstrueeritakse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Sillamäe õpilaskodu ja Jõhvi spordikorpus. Algavad Kuressaare Ametikooli Upa õppehoone ja Hiiumaa hariduskeskuse õppehoonete rekonstrueerimistööd.
