Valitsus leppis kokku, et õpetajate palgafond suureneb 10%. Õpetajate palga alammäär kerkib 8,2% ja 2% suureneb diferentseerimisfond. Õpetaja palga alammäär on järgmisel aastal 1970 eurot ja arvestuslik keskmine palk 2403 eurot.

Minister Kristina Kallase sõnul on eelarvekõnelustel olnud tema eesmärk saavutada õpetajate palgatõus. „Koos kavandatavate maksumuudatustega tõuseb järgmisel aastal keskmist õpetaja palka teenival haridustöötajal igakuine netotulu 319 euro võrra ja iga-aastaselt jääb õpetajale kätte 3 828 eurot rohkem.“ sõnas minister ning lisas, et liigume sihil, et õpetajate palk moodustab 2027. aastaks 120% Eesti keskmisest palgast. Vastutus, töökoormus, tulemuse ootus ja selle eest makstav tasu ei ole Eestis täna ilmselgelt tasakaalus. Olemasolevate õpetajate hoidmiseks ja järelkasvu tagamiseks on palgatõus vältimatu.“  

2026. aastast taastatakse üldine tulumaksuvaba miinimum ja see tõuseb 700-le eurole kuus. Keskmise palgaga töötavale inimesele toob see täiendavalt pangakontole aastas üle 1800 euro ning aitab leevendada viimaste aastate hinnatõusu survet. Lisaks sellele näeb 2026. aasta eelarve ette täiendavad vahendid hariduse, siseturvalisuse, erihooldekande ja kultuuri valdkonna palgafondi 10%-list tõusuks. Koos maksumuudatustega tõuseb keskmist õpetaja palka teenival haridustöötajal igakuine netotulu 319 euro võrra ehk iga-aastaselt jääb õpetajale kätte 3 828 eurot rohkem.

Haridusleppes lepiti kokku, et aastatel 2026-2028 rakendatakse õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid järgmiselt: alustav õpetaja 1,0, õpetaja 1,0, vanemõpetaja 1,1, meisterõpetaja 1,3. Karjäärimudeli rakendamiseks kasutavad kooli pidajad diferentseerimiskomponenti ning riik suurendab diferentseeritavat osa järgmiselt: 2026. aastal 22%ni, 2027. aastal 23%ni ja 2028. aastal 24%ni.

open graph imagesearch block image