Minister Kristina Kallas märkis, et Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks tuleb koolitada senisest rohkem kõrgharidusega tippspetsialiste, eriti tehnoloogia ja tootmise valdkonnas ning hariduses ja tervishoius. „Praegu on jõudmas kõrgkooli-ikka õppurite suured aastakäigud. Kui loome neile kõrghariduses täiendavaid õppekohti, eriti suurima tööjõupuudusega valdkondades, saame tuua suhteliselt lühikese ajaga märgatava muutuse Eesti tööturule ja majandusarengusse,“ ütles Kallas ja lisas, et kavatseb esitada vastava lisataotluse 2027-2030. aasta riigi eelarvestrateegiasse. „Kui riik ei taga piisavalt õppimisvõimalusi, kasvab erialase hariduseta tööturule suunduvate noorte arv, mis pidurdab majanduse konkurentsivõimet.“
2026. aastal suundub keskharidust omandama suurim arv põhikooli lõpetajaid. Järgneval neljal aastal kasvab igal aastal keskhariduse omandajate arv – kui 2024. aastal omandas keskhariduse 10 100 noort, siis 2028. aastal võib lõpetamiseni jõuda 12 500 noort. 2029.-2030. aastal jõuab maksimum arv noori kõrgkoolides bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse. Üliõpilaste arv kõrgkoolides püsib kõrgem pikema perioodi vältel, sest õpitakse 3-6 aastat (doktorikraadi omandamiseni 9 ja rohkem aastat).
Kõrghariduse esimesel astmel tuleb aastatel 2027-2030 luua võrreldes 2024. aastaga täiendavalt üle 11 000 õppekoha. Lisaks tuleb jätkuõppeks magistrantuuris luua ca 3500 õppekohta.
Rahastamisvajadus lisaõppekohtade loomiseks aastatel 2027-2030 on kokku 146 miljonit eurot, sh 106,4 mln esimeses astmes ja 39,6 mln teises astmes. Pärast 2030. aastat hakkab lisaraha eraldamise vajadus koos õppijate kasvu vähenemisega esimesel astmel langema, magistriõppe vastuvõtu langus järgneb mõned aastad hiljem.
Täiendavate õppekohtade loomisel arsti- ja õeõppes on oluline ka Sotsiaalministeeriumi panus. Sotsiaalministeeriumi rahastatavate residentuurikohtade pakkumine peab vastama arstiõppe lõpetajate mahule ning praktika läbiviimise tasud peavad võimaldama jätkata õeõppe vastuvõtu kasvatamisega tervishoiukõrgkoolides.
Haridus- ja Teadusministeerium on loonud kõrgharidusõppes strateegilise plaani aastateks 2027-2035, mis keskendub prioriteetsete valdkondade arendamisele, üliõpilaste arvu kasvatamisele, doktoriõppe mahtude suurendamisele ja rahastussüsteemi strateegilisele uuendamisele.
Järgneva kümne aasta jooksul tuleb suurendada võrreldes 2024. aastaga kasvavalt vastuvõttu 600-1400 õppekohta võrra aastas. Arvestades õppe kestust, on kokku on vaja luua ja rahastada aastatel 2027-2035 ca 28 000 täiendavat õppekohta, millest kuni 75% tuleks luua suurima tööjõuvajadusega valdkondades.
