“See ülevaade aitab mõista, et Eesti hariduse edu tugineb sihipärasele ja järjepidevale tegutsemisele – meil on head põhioskused, tugev LTT-haridus ja hästi arenenud digipädevused. Need toetavad üksteist ja annavad Eestile tugeva vundamendi tuleviku majanduse edendamiseks ja innovatsiooniks,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige.
Eestis on LTT-erialad populaarsed nii kutse- kui kõrghariduses: kutsehariduses õpib neis valdkondades pooled (50%) õppijatest, kõrghariduses kolmandik (31%) ja doktorantuuris ligi pool doktorantidest. Need näitajad ületavad ELi keskmisi ja viivad Eesti juba täna lähedale 2030. aastaks püstitatud eesmärkidele.
Tugevate tulemuste taga on järjepidev arendustöö – Progetiigri programm toob robootika ja digitehnoloogia õppesse juba üldhariduses, IT- ja inseneriakadeemiad ühendavad kutse- ja kõrgkoolid ja tööandjatega ning koostamisel on MATIK-strateegia, mis lisab loodusteadustele ja tehnoloogiale loovuse ja kunsti mõõtme. Algust on tehtud TI-hüppega, mis integreerib õppesse tehisintellekti tööriistad.
Lisaks kinnitab ülevaade, et Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kes on juba saavutanud ELi 2030. aastaks seatud põhioskuste eesmärgid – nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes. See tähendab, et Eestis on õpilaste oskused ja teadmised nendes valdkondades juba täna tasemel, kuhu teised riigid pürgivad järgmise viie aasta jooksul. Tulemused kinnitavad, et Eesti haridussüsteem suudab pakkuda kõrget õppekvaliteeti ja tugevat üldoskuste baasi kõigile õppijatele, sõltumata nende taustast või elukohast. See loob head eeldused ka õpingute jätkamiseks LTT-valdkonnas ning tugevdab Eesti positsiooni kui tulevikule orienteeritud ja teadmispõhise ühiskonnana.
Ülevaade toob ka esile, et Eesti on LTT-valdkondades tütarlaste ja naiste esindatuselt Euroopas esirinnas. Eestis on 37% LTT-erialade üliõpilastest naised, mis ületab ELi keskmist ja on lähedal ELi seatud eesmärgile (40%). Eriti paistab Eesti silma IKT-õppega, kus naiste osakaal (32%) on tunduvalt kõrgem kui ELis keskmiselt (20%).
Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade (Education and Training Monitor) on Euroopa Komisjoni iga-aastane raport, mis analüüsib Euroopa Liidu haridustrende ja liikmesriikide edusamme ELi tasandil seatud eesmärkide saavutamisel. 2025. aasta väljaanne keskendub eeskätt loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia ja inseneeria haridusele ning annab ülevaate 27 liikmesriigi peamistest haridusnäitajatest, reformidest ja arengusuundadest.
Tutvu koondraporti ja riikide ülevaadetega: Education and Training Monitor 2025
