Riiklik haridusstipendium

Deniss Jeršov 

2022. aastal: Tartu Kunstikooli õpetaja Deniss Jeršov  

Deniss kasutas stipendiumit visualiseerimise kui tugimeetme potentsiaali uurimiseks õppetöös ning protsesside juhtimisel gümnaasiumis ja kutsekoolis. Tema eesmärgiks oli luua meetodeid ning süstematiseerida ja koostada juhiseid/õppematerjali nii õpilastele kui nende juhendajatele.

"Haridusstipendiumi toel sündis avalik õppematerjal-longread visuaalsuse teemal mõtetega, kuidas seda integreerida meie kooliharidusse ja hakata rohkem mõtlema pliiatsi abiga ilma suurt ebamugavust tundmata. Materjal täieneb jooksvalt, märkmik saab juurde uusi sketše, eriala vahetuse mõtteid enam ei ole. Minu märkmikuga saab tutvuda siin: https://readymag.com/jershov/visuaalsusetund/"

Loe pikemalt

Ott Maidre

2022. aastal: Hugo Treffneri Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Ott Maidre

Stipendium andis mulle kaks olulist asja: vahendid ja aja, et süvendada enda teadmisi mikrobioloogiast. Mikrobioloogia on varjatud maailm, mille vaatluseks on sageli vaja mikroskoope. Mida rohkem stipendiumi ajal tegelesin õppematerjali loomisega, seda rohkem sain aru, kui mitmetahuline see maailm on.

Levinud on väärarusaam, et selle teemaga tegelemiseks peaks olema tippteadlase tasemel teadmised ja eriti äge mikroskoop. Koolides koguvad tolmu peegelmikroskoobid, mis on siiamaani töökõlbulikud ja efektiivsed. Õpilastele tasub mikrobioloogilist maailma tutvustada looduses esinevate
mikroorganismide abil, lisaks tasub vaadelda taimede ja loomade maailma kudede tasemel. See annab neile väga palju teavet selle kohta, kuidas maailm töötab.  Loe pikemalt

Tiiu Leibur 

2022. aastal: Pärnu Koidula Gümnaasium haridustehnoloog ja õpetaja Tiiu Leibur

Kaasajal on õpetajatel palju erinevaid rolle ja kohustusi. Vajalik on vähendada õpetaja aja- ja töökoormust ning pakkuda tuge kutsealase eneseanalüüsi läbiviimisel, arenguvajaduste välja selgitamisel ning kvalifikatsiooni tõstmisel.

Stipendiumi eesmärk oli luua haridussüsteemi võtmeisikule, õpetajale, teaduspõhine rakendus, mis aitab tema tööd väärtustada, pakub võimalusi eneseanalüüsiks  ja toetab elukestvat õpet. Loodud rakendus aitab õpetajal end analüüsida; reflekteerida oma kutsealast arengut; hinnata oma kutsealaseid teadmisi, oskusi ning väärtusi (pädevusi), lähtudes riiklikest kutsestandarditest; selgitada välja arenguvajadused ning omada pidevat ülevaadet kutsealasest arenguteest. Seega, et olla pädev, tuleb end pidevalt täiendada. Loe pikemalt

Silja Enok 

2022. aastal: Vändra Gümnaasiumi 1. klassi õpetaja ja majandusõpetaja Silja Enok

Stipendiumi toel soovisin pooleaastase perioodi jooksul vähendada enda töökoormust klassiõpetajana ja pühenduda täisajaga kvaliteetse õppematerjali ja metoodiliste juhendite väljatöötamisele, koolijuhtide ja õpetajate koolituse läbiviimisele. Eesmärgiks oli tegeleda majandusõpetuse alase enesearenguga, täiendada end innovatsiooni ja disainmõtlemise alal ning saavutada eesmärgid 8-tunnise tööpäeva sees.

Minu kogemus on väga positiivne. Jõudsin teha seda, mida plaanisin ja lisaks sedagi, mida oodata ei osanud. Jätkasin stipendiumiperioodil õpetajatööd vähendatud koormusega, mis omakoda andis mulle võimaluse pühenduda projektidele, elada kaasa oma õpilaste esinemisele Õpilaste Teadusfestivalil ning tehtust täit rõõmu tunda. Mul oli piisavalt aega, et õppematerjali luua, selle kohta tagasisidet koguda ja kolleegidega koostööd teha. Kasutasin õpetajakoolitusi ette valmistades enda käsutuses olevat aega ja tänapäevaseid veebis kohtumise võimalusi, et sihtgrupile koolitusi tutvustada. Aineõpetajatega koos töötamine läks libedalt, aga paras väljakutse oli koolijuhtide  kaasamine. Koostööpartnerite abiga läks see siiski korda. Loe pikemalt

Eerik Säre

2021.aastal: Tartu Jaan Poska gümnaasiumi füüsikaõpetaja Eerik Säre

Eerik kasutas stipendiumi gümnaasiumiastme füüsikale videotoe loomiseks. Tema loodud videomaterjali saavad kasutada teised õpetajad aine lisamaterjalina või õpilased iseseisvaks õppimiseks ja teema kinnistamiseks. 
Haridusstipendium on õpetaja enesearengu jaoks väga hea võimalus. Eesmärgipärane sunnitud areng on üks parimaid mooduseid, kuidas natukene rutiini jäänud õlgu raputada. See andis võimaluse vaadata haridusmaastikku selge pilguga, eemal tavapärasest, analüüsida ennast üksikisiku tasandilt süsteemi osana ja leida väljund, mille mõju ulatub tavapärasest kaugemale. Stipendiumi toel sain soetada kvaliteetsed salvestusseadmed, mis tulevad kasuks edaspidises õpetajatöös videomaterjalide loomisel, nii et sellest saavad kasu nii minu õpilased ja kool kui ka teised koolid, õpilased ja õpetajad. Loe täpsemalt

Vaata ka füüsikaõpetaja Eerik Säre füüsikatunni videoid. 
 

Mairit Trei 

2021. aastal: Tartu Emajõe Kooli eripedagoog Mairit Trei

Stipendiumi eesmärk oli koostada pimedatele ja vaegnägijatele eestikeelsed NVDA ekraanilugemisprogrammi juhendid, mis sobiksid nii õpilastele iseseisvaks õppimiseks kui ka nägemispuudega inimeste juhendajatele ja lapsevanematele sihtgrupi efektiivsemaks õpetamiseks.

Stipendiumi taotlemise mõte kasvas välja igapäevatöö vajadustest ja kolleegidega kogemuste vahetamistest. Nimelt tõi 2020. aasta kevadel ootamatult saabunud distantsõpe õppetöösse palju segadust, eriti suuri muutusi tõi see hariduslike erivajadustega laste ellu. Õpilased, kes vajasid järjepidevat õpetaja juhendamist ja abi, jäid järsku iseseisvalt koju õppima. Mõistsime, et enne õpilaste ja lapsevanemate juhendamist vajame ise aega ekraanilugemisprogrammide kasutama õppimiseks ning vastavate juhendite koostamiseks. Loe pikemalt

Karin Kiilaspä 

2021. aastal: Viljandi Päevakeskuse sotsiaalpedagoog Karin Kiilaspä

Viimasel ajal on minu käest palju küsitud üht ja sama küsimust: „Mida sa seal kodus neli kuud siis tegid?!“

Erakordne kingitus kukkus mulle Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt sülle 2020. aasta jõuludel, kui sain teada, et olen valitud üheks riikliku haridusstipendiumi 2021. aasta stipendiaadiks. Vinge-äge-marumaru-vägev!

See tähendas minu jaoks seda, et üle mitmete aastate algas 1. september minu jaoks teisiti. Käisin küll kooliaasta avaaktusel, kuid sellel õppeaastal alustas koolis sotsiaalpedagoogi tööga hoopis mu asendaja. Loe pikemalt 

 Klaarika Prii

2021. aastal: Pärnu Vanalinna Põhikooli matemaatikaõpetaja Klaarika Prii

2021. aasta esimene september algas minu jaoks tavapärasest erinevalt. Sel päeval ei suundunud ma mitte kolleegidega õppeaasta avaaktusele vaid istusin kodus töölaua taha, et planeeritud projektiga algust teha.

Projekti esialgne kava oli küll valmis, kuid selle täideviimisega alustamine oli keeruline. Küsimusi oli palju. Kuidas alustada? Mis järjekorras asju teha? Kuidas valmivat tööd jagada? Mis programm valida? Kas ma suudan kavandatud reaalselt teostada? See kõik tundus esmapilgul võimatu ülesandena. Loobumine ei olnud mõeldav ja nii ma tasapisi tegutsema asusin. Protsessi käigus õppisin palju ning osa õpitust tuleb siinkohal ka jagamisele. Loe pikemalt

Aili Tervonen 

2021. aastal: Haapsalu Kutsehariduskeskuse toitlustuse valdkonna kutseõpetaja Aili Tervonen

Stipendiumi eesmärk oli koostada abikoka eriala (tase 3) lihtsustatud õppele keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobilik praktilise kulinaaria õppevara. Samas tõsta esile soome-ugri pärimust.

Töötan toitlustusvaldkonna õpetaja ja koolitajana Haapsalu Kutsehariduskeskuses juba 20 aastat. Tajusin suurt puudust lihtsustatud abikoka eriala õppijatele suunatud terviklikust ja süsteemsest kutsealasest õppematerjalist, mis lähtuks kutsestandardist tulenevatest  pädevustest. Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi stipendiumile sain võimaluse keskenduda kaks kuud õppematerjali loomisele ja enda arendamisele soome-ugri toidukultuuri vallas. Loe pikemalt

Karin Tuvikene 

2021. aastal: Rannu Naerupesa lasteaia õpetaja Karin Tuvikene

Tegelesin stipendiumi kasutamise perioodil arendusteemaga „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“.

Oluline oli eesmärkide ja ootuste seadmine, mille poole teadlike väikeste sammudega liikusin. Tundsin ennast kindlalt ja rahulikult ning keskendusin tegevustele, mida nautisin ja tähtsaks pidasin. Loe pikemalt

 Karmen Maikalu 

2020. aastal: Põltsamaa Ühisgümnaasiumi psühholoog, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu

Haridusstipendiumi kasutamise eesmärk oli keskenduda Eesti Koolipsühholoogide Ühingu ja
Eesti koolipsühholoogia valdkonna arendustööle ning Eesti koolipsühholoogide toetamisele tänases
kaasava hariduse kontekstis ning samas tegeleda enesearenguga ja läbipõlemise ennetamisega.

Kui eriolukorra esimestel nädalatel tundus, et suurt osa planeeritud tegevustest ei olegi võimalik
nüüd ellu viia, siis lõpuks sai pea kõik tehtud, mis plaanitud, rohkemgi veel, lihtsalt tegemise viis
oli kohati pisut teistsugune ja mõned tähtajad lükkusid eriolukorra tõttu edasi. Loe pikemalt 

Kristel Lempu 

2019. aastal: Luunja Midrimaa lasteaia ja Luunja Keskkooli logopeed-eripedagoog Kristel Lempu

Töötan logopeed-eripedagoogi erialal juba palju aastaid. Igapäevase lastega töö kõrvalt olen tegelenud ka oma kutsumuse – kirjutamisega. Töö ja hobi ühendamisest sündisid mitmed erialased raamatud. Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi stipendiumile sain võimaluse pühenduda kuus kuud kirjutamisele ja erialaste raamatute väljatöötamisele. Hobist ja kutsumusest sai igapäevane töö. 

Leian, et kasutasin seda aega targasti ja olen rahul tulemustega. Stipendium võimaldas mul ennast erialaselt täiendada, sain ammusoovitud võimaluse käia kogeluse praktikal oma kolleegi juures. Tänu võimalusele kodus töötada valmisid kaks raamatut: lugemik-tööraamat algajale lugejale ja logopeediliste muinasjuttude kogumik. Loe pikemalt

Merit Karise 

2019. aastal: Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise

Täiendasin end 2019. aasta septembris, oktoobris ja novembris Emily Carri kunsti- ja disainiülikoolis Vancouveris, Kanadas. Põhiosa ajast töötasin ülikooli raamatukogus, kus kogusin materjali, kavandasin, visandasin ja kirjutasin ülesannetekogusid põhikooli- ja gümnaasiumiealistele õpilastele eesmärgiga edendada loovuse, kommunikatsiooni, kriitilise mõtlemise ja koostöö õpet.

Stipendium andis võimaluse võtta paus õpetamistööst, et süveneda erialase kirjanduse lugemisse ja keskenduda ettevalmistustööde tegemisele mahukamate õppematerjalide loomiseks, mis arendaksid õpilaste ülal nimetatud võtmepädevusi. Loe pikemalt

Merike Saar 

2019. aastal: Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar

Õpetajate koolitajana ning mentorõpetajana olen näinud ja aru saanud, et alati ei pruugi õpetaja enda mulje oma tunnist vastata sellele, kuidas teised seda näevad ja tajuvad. Eriti vähemkogenud õpetajate puhul ilmneb, et planeeritud tund võib väga paljuski erineda tegelikust tunni käigust ning erinevad osapooled (õpetaja, õpilased, vaatleja) tajuvad tundi erinevalt.

Tänu haridusstipendiumile sain pool aastat keskenduda uuringutele, mille eesmärk on pakkuda õpetajatele võimalusi tõenduspõhiselt oma tööd analüüsida. Selleks arendasin ja katsetasin tööriistu, mille abil õpetajad ise oma tunni kohta teavet saavad koguda, näiteks salvestada tunnitegevuste logi või küsida õpilaste tagasisidet. Loe pikemalt