Noorsootöö rahastamine kohaliku omavalitsuse eelarvest toimub vastavalt linna või valla arengukavas kinnitatud tähtsamatele suundadele ning nendega seotud ülesannetele ja tegevustele.
Peamiselt sisaldavad need kohalike noorteprogrammide ja -projektide, nagu noortelaagrid, spordivõistlused, koolide huvitegevus, rahastamist ja noorteühingute toetamist. Selleks viiakse läbi projektikonkursse või sõlmitakse leping konkreetse tegevuse elluviijaga.
Kohalik omavalitsus on sageli ka huvikoolide (muusika-, spordi-, kunsti, loodus- jm koolid) ning noortekeskuste ülalpidaja, rahastades nii hoonete haldus- ja personalikulusid kui ka noorte osalemist nende tegevustes.
Riigieelarvest rahastatakse tegevusi, millega taotletakse laiemat üleriigilist mõju noorsootöös.
Huvihariduse ja -tegevuse täiendav toetus omavalitsustele
Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb tagada huviharidus ja -tegevus vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia. Täpsem info.
- Esialgsed omavalitsute toetussummad 2017. aastal on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel.
Toetus huvialade esindusühingutele
Täiendavalt toetab riik huvialavaldkondade esindusühinguid, selleks et arendada huvialavaldkondade kvaliteeti noorte huvihariduses ja -tegevuses. Toetust saab igal huvialal üks esindusühing tervikuna ehk toetus võimaldab arendada huvialavaldkonda sisuliselt, tuua ja arendada metoodikaid, korraldada koolitusi, arendada võrgustikutööd. Täpsem info.
Otserahastust saavad aastatoetusena noorteühingud, mille tegevus hinnatakse kvaliteetseks ja millel on viies maakonnas kokku vähemalt 500 liiget ning noorsootöö ühingud, mis esindavad suuremaid valdkondlikke huvigruppe.
Eraldi programm on loodud ka osalusvõimaluste toetamiseks. Väiksemaid algatusi ja projekte rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu projektikonkursside kaudu.
Euroopa Liidu vahendite abil viib Sihtasutuse Archimedes Noorteagentuur ellu programmi Erasmus+ ning Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest viiakse aastatel 2015-2018 ellu tegevusi "Noorsootöötajate koolituse arendamine" ning "Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine".
Aastatel 2013-2017 Euroopa Majanduspiirkonna programmiga "Riskilapsed ja -noored" parandatakse kuni 26aastaste noorte olukorda. Programmi rakendajaks on Eesti Noorsootöö Keskus.
Noorteühingute aastatoetus
Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine.
Noorteühingu aastatoetuse taotlemise õigus on:
- noorteühingul ehk ühingul, mille liikmetest vähemalt 2/3 on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine;
- noorteühingul, millel on vähemalt 500 liiget ja mille kohalikud üksused tegutsevad vähemalt 5 maakonnas;
- noorteühingute liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 30 noorteühingut;
- õpilasesindusi ühendaval ühingul, kui see koondab oma liikmete kaudu vähemalt 1/3 Eesti põhikoolide, gümnaasiumide või kutseõppeasutuste õpilastest;
- üliõpilaskondade liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 1/2 kõikidest kõrgharidustaseme õpet läbiviivate õppeasutuste üliõpilaskondadest.
Vajalikud dokumendid
- Noorsootöö seadus
- Haridus- ja teadusministri määrus „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“
- Taotlusvorm
- Aastatoetuse saajad ja toetussummad 2017
- Noorteühingu toetuse taotlusvorm
- Noorte liikmelisus ühingus omavalitsuste lõikes 2016
- NÜ aastatoetuse eelarve vorm
- Tegevuskava ja aruanne