Kõrgharidus

Alates 2002/2003. õppeaastast on kõrgharidussüsteem kolmeastmeline, järgides Euroopa kõrgharidusruumi bachelor-master-PhD mudelit. Seejuures toimub kõrghariduse omandamine ülikoolis rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Rakenduskõrgharidusõpe võib toimuda ka rakenduskõrgkoolis või mõnes kutseõppeasutuses. Rakenduskõrgkoolis võib toimuda ka magistriõpe. Omandivormilt jagunevad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks.

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus, kuid õppeasutused võivad kehtestada täiendavaid vastuvõtutingimusi, näiteks sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused või vestlus.

Kõrghariduse esimese astme õpped on rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe. Rakenduskõrgharidusõppe eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Bakalaureuseõppe eesmärk aga üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ning tööle asumiseks. Õpete kestused on valdavalt 3-4 aastat.

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel süvendatakse erialateadmisi ja –oskusi ning omandatakse vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisvaks tööks ja doktoriõppes õpingute jätkamiseks. Õppe kestus on üldjuhul kaks aastat (120 EAP). Lõpetaja saab diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, mis annab õiguse kandideerida doktoriõppesse.

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Õpete nominalkestused on 5-6 aastat. Lõpetamisel antav kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse.

Doktoriõpe on kõrghariduse kolmanda astme õpe, mille eesmärgiks on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Doktoriõppe nominaalkestus on 3-4 aastat. Õppe lõpetajale antakse diplom õppekava täitmise ja doktorikraadi andmise kohta. Doktorikraad on teaduskraad, mille saamiseks koostatakse ja kaitstakse doktoritöö ehk iseseisev teaduslik uurimus või loometöö.

Informatsioon kõrgharidustaseme õppekavade kohta on koondatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade registrisse, mille avalikus vaates saab tutvuda kõikide õppekavadega. Õppekavade väljavõte tabelina.

Varasemalt omandatud kvalifikatsioonide vastavuse kohta saab lugeda kvalifikatsioonide alajaotusest.

 

Kõrgharidusprogramm

Programmiga seatakse valdkonna arengusuunad ning panustatakse elukestva õppe strateegia ellu viimisesse.

Kõrgharidust arendatakse ka õpetajate ja haridusasutuste juhtide, õppe- ja karjäärinõustamise, digipöörde ning tööturu ja õppe tihedama seostamise programmidega.

Programmi eesmärgiks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus, mis toetab Eesti majanduse kasvuvaldkondade ja ühiskonna arengut, valmistades ette spetsialiste nii kasvualadel kui ka riigi kultuuri ja toimimise jaoks vajalikes valdkondades. Igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile on tagatud ligipääs kõrgharidusele ning igale lõpetajale väljund tööturule.

Programmi viiakse ellu meetmete abil:

  • Võrdsed võimalused kõrgharidusõppeks ja muutunud õpikäsituse põhimõtete juurutamine
  • Kõrgharidusõppe vastavusse viimine nüüdisaegse tööturu vajadustega
  • Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine
 

Õppeasutused

 

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2016