Koolikohustus ja koduõpe
Koolikohustuslik on laps, kes on saanud jooksva aasta esimeseks oktoobriks seitsme aastaseks. Koolikohustus on kestnud seni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2025/2026. õa 9. klassi astujatele kehtib õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. Lisainfo õppimiskohustuse reformi kohta.
Valla- või linnavalitsus tagab põhihariduse omandamise võimaluse kõigile valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele. Selleks määrab kohalik omavalitsus igale lapsele elukohajärgse kooli. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.
Koduõpe
Koduõppes on võimalik põhiharidust omandada vanema taotlusel või tervislikel põhjustel.
Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
Mittestatsionaarne õpe
Mittestatsionaarses õppes on võimalik põhiharidust omandada vähemalt 17-aastasel isikutel, erandkorras nõustamiskomisjoni soovitusel ka noorematel. Täpsem info erandite kohta põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest.
Koolikohustuse edasilükkamine
Lapsele, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib lapsevanem kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda õppimiskohustuse edasilükkamist aasta võrra vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9.
Hindamine
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise.
Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».
Koolid võivad kasutada viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi, samuti on lubatud põhikooli 1.-6. klassis õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Täpsem info põhikooli riiklikust õppekavast.
Täpsemalt saab koolis kehtiva hindamise ja hindamisest teavitamise, järelvastamise ja hinnete vaidlustamise korraga tutvuda kooli õppekavas ja kodukorras.
Koolivaheajad
Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Sügis-, talve- ja kevadvaheaeg kestavad tavaliselt ühe nädala ning jõuluvaheaeg kaks nädalat.
Koolivaheajad 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaastal
Koolivaheajad 2027/2028., 2028/2029. ja 2029/2030. õppeaastal
Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Erakooliseaduses on sätestatud, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees.
Vastuvõtutingimused ja kooli valik
Enne kooli astumist hinnatakse koolieelsetes lasteasutustes (koduste laste puhul ka maakondlikes nõustamiskeskustes) lapse koolivalmidust. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
Kooli on võimalik astuda ka koolikohustuse east nooremal lapsel, kui vanem seda soovib ja kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ning soovitanud kooli õppima asuda.
Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik lapsed, kellele see kool on määratud elukohajärgseks kooliks. Vanem võib valida lapsele ka mitte-elukohajärgse kooli, kui selles koolis on vabu õppekohti.
Õpilased võetakse elukohajärgsesse kooli vastu katseteta. Mõned üleriigilise komplekteerimisega süvaõppega koolid võivad kooli kandideerijatele korraldada teste või katseid võimete ja eelduste väljaselgitamiseks. Erakoolis võib kooli nõukogu kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtuks.
Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase või teise õppekava järgi õppinud õpilase puhul otsustab kooli õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.
Teabematerjalid
- Määrus: Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord
- Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ eelnõu juurde.
- Määrus: Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
- Haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri.
Riiklikud tasemetööd
Riiklikud tasemetööd on õppeaine või ainevaldkonna ülesannetest koosnevad hindamisvahendid, mida Haridus- ja Noorteamet korraldab iga-aastaselt riikliku õpitulemuste välishindamise osana. Tasemetöödega saadakse riikliku õppekava eesmärkidest lähtudes tagasisidet õpilaste õpitulemustest erinevates ainevaldkondades põhikooli esimeses, teises ja kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis.
Tasemetöö eesmärgid
Riiklik tasemetöö on küsimustest ja ülesannetest koosnev test, millega hinnatakse riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste omandatust.
Riiklike tasemetööde eesmärk on toetada õppimist ja õpetamist. Tasemetööd aitavad märgata õpilaste tugevusi ja arenguvajadusi ning annavad õpetajale ja koolile infot, mille põhjal edasist õpet paremini kavandada. Koolipidajale ja riigile annavad tasemetööd võrreldava ülevaate õpitulemuste muutumisest ajas ning sellest, kus võib olla vaja lisatuge või muudatusi.
Tasemetöö sooritatakse sügisel, 4. ja 7. klassi alguses, et hinnata vastavalt I ja II kooliastme pädevusi. Õppeaasta alguses on oluline jätkata õppimist sealt, kus õpilased on oma teadmiste ja oskustega. Seetõttu annab tasemetöö tagasisidet püsivalt omandatud teadmiste ja oskuste kohta, mitte viimase paari kuu jooksul pähe õpitud faktiteadmiste kohta, mis järgmise paari kuu jooksul tõenäoliselt ununevad. Tasemetöö tulemused aitavad õpetajal koos õpilastega edasist õppimist tõhusamalt korraldada. Seetõttu peavad kogutud andmed kajastama teadmisi, millega õpilane sügisel õppimist alustab. Kui samad õpilased sooritavad samas aines tasemetöö nii 4. kui ka 7. klassis, saab koolile anda tagasisidet nende õpitulemuste edenemise kohta.
III kooliastmes sooritatakse võõrkeele, loodusvaldkonna ja sotsiaalvaldkonna tasemetöö. IV kooliastmes loodusvaldkonna ja sotisaalvaldkonna tasemetöö.
Tasemetööks ei ole vaja eraldi valmistuda, sest nii õpetaja kui ka õpilane vajavad tõepärast ülevaadet õpilase teadmistest. Et kõik osapooled saaksid usaldusväärset tagasisidet õpilase tugevuste ja arendamist vajavate teadmiste ja oskuste kohta, on oluline, et tasemetöö toimuks õpilast julgustavas ja usalduslikus õhkkonnas.
Tasemetööde tulemusi analüüsitakse üldistatult üleriigilisel tasandil. Analüüsid annavad HTM-ile tõenduspõhise aluse riiklike õppekavade muutmiseks ning õpetajakoolituse ja täiendusõppe parandamiseks.
Tasemetööde sisu ja hinnatavad oskused õppeaineti
Loodusõpetuse tasemetööga hinnatakse õpilaste loodusteaduslikke uurimis- ja otsuse tegemise oskusi: loodusteaduslikke teadmisi ning analüüsi-, kavandamis- ja tõlgendamisoskusi. Iga oskust hinnatakse kolmel tasemel: I kooliastmes alg-, kesk- ja kõrgtasemel ning II kooliastmes kesk-, kõrg- ja tipptasemel. Tasemetöö algab teksti kaudu mõne loodusvaldkonna ja/või igapäevaelu probleemi tutvustamisega. Õpilane vastab küsimustele nii teksti kui ka oma teadmiste põhjal. Töös on nii valikvastustega kui ka avatud küsimusi, millele õpilane kirjutab ise vastuse.
Matemaatika tasemetööga hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi kolmes ainevaldkonnas: arvutamine, geomeetrilised kujundid, mõõtmine ja tekstülesanded. Ülesannetega hinnatakse mõisteliste ja protseduuriliste teadmiste ning probleemilahendusoskuse taset.
Emakeele (eesti keel, vene keel) tasemetööga hinnatakse õpilase kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Lisaks sisaldavad tööd õigekeelsusülesandeid.
Eesti keele kui teise keele tasemetööga hinnatakse õpilase kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja rääkimisoskust.
Võõrkeele (inglise, saksa ja vene keele) III kooliastme tasemetööga hinnatakse nelja osaoskust: kuulamist, lugemist, kirjutamist ja rääkimist. Tasemetöö koostamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava võõrkeele ainekavast ning Euroopa keeleõppe raamdokumendi A1- ja A2-keeleoskustaseme kirjeldustest.
Loodusvaldkonna III ja IV kooliastme tasemetöödega hinnatakse loodusteadusliku kirjaoskuse komponente eri tunnuste ja tasemete lõikes. Hinnatavad komponendid ja tunnused on defineeritud tuginedes pädevustele ja loodusainete ainekavades toodud õpitulemustele. Nii eristatakse viit hinnatavat loodusteadusliku kirjaoskuse komponenti: loodusteaduslik ainesisu, uurimuslikud oskused, probleemide lahendamise ja otsuse tegemise oskused, kommunikatsioonioskused ning arusaam teaduse olemusest.
Sotsiaalvaldkonna III ja IV kooliastme tasemetöö eesmärk on selgitada välja, mil määral on õpilane kooliastme jooksul saavutanud riiklikus õppekavas eeldatud valdkondliku pädevuse. Sotsiaalvaldkondlik pädevus on sotsiaalainete põhjal kujunev tervikpädevus ühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja ühiskondlikust korraldusest selle ruumilises ja ajaloolises mõõtmes.
Tasemetööde kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Korraldus, hindamine ja tagasiside
Kõik tasemetööd sooritatakse testide andmekogus EIS. Tasemetöö sooritamiseks kulub umbes 60 minutit, selle aja sisse arvestatakse arvutisse sisselogimine, ülesannete lahendamine, lühikese taustaküsimustiku täitmine ja töö lõpetamine.
Õppetöö mitmekesistamiseks ja õpilase õppimise toetamiseks saab tunnis kasutada elektroonilises testimiskeskkonnas kõigi ainevaldkondade jaoks loodud ülesannete kogusid ja diagnostilisi teste. Lisateavet leiab siit.
Riiklikku tasemetööde valimisse kaasatakse vähemalt 10% vastava klassi õpilastest üle Eesti, arvestades eri õpilasrühmade ja õppeasutuste rühmade esindatust. Nii riiklikku valimisse kuuluvate kui ka valimiväliste õpilaste tasemetööde vastuseid hinnatakse EISis automaatselt või käsitsi hindamisjuhendi alusel. Avatud vastuseid, mida ei saa arvutiga hinnata, hindab Haridus- ja Noorteameti määratud hindaja (valimi õpilaste puhul) või kooli direktori määratud õpetaja kaheksa tööpäeva jooksul pärast tasemetöö toimumist. Riikliku valimi tasemetööde tulemused avalikustatakse hiljemalt üks kuu pärast tasemetöö toimumist.
Tasemetöö tulemusi ei käsitleta kokkuvõtva hindamise alusena ja tasemetööd ei hinnata hindega.
Iga tasemetöö sooritanud õpilane näeb testide andmekogus oma tagasisidelehte, mida aitab vajadusel tõlgendada õpetaja, kes saab vastavad juhised Harno kodulehelt. Õpetaja näeb nii oma rühma kui ka iga õpilase tagasisidelehte.
Lapsevanem saab tulemustega tutvuda lapse või kooli abiga. Õpilane saab oma tulemuste tagasisidelehel anda vanematele õiguse tulemusi vaadata ning ka kool saab teha oma õpilaste tulemused nende vanematele nähtavaks.
Kooli lõpetamine
Ülevaate põhikooli lõpetamise, lõpueksamite ja järgmisele haridustasemele sisseastumise kohta leiad põhikooli lõpetamine ja vastuvõtt lehelt.