Koolikohustus ja koduõpe
Koolikohustuslik on laps, kes on saanud jooksva aasta esimeseks oktoobriks seitsme aastaseks. Koolikohustus on kestnud seni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2025/2026. õa 9. klassi astujatele kehtib õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. Lisainfo õppimiskohustuse reformi kohta.
Valla- või linnavalitsus tagab põhihariduse omandamise võimaluse kõigile valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele. Selleks määrab kohalik omavalitsus igale lapsele elukohajärgse kooli. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.
Koduõppes on võimalik põhiharidust omandada vanema taotlusel või tervislikel põhjustel.
Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
Mittestatsionaarses õppes on võimalik põhiharidust omandada vähemalt 17-aastasel isikutel, erandkorras nõustamiskomisjoni soovitusel ka noorematel. Täpsem info erandite kohta põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest.
Õppimiskohustuse alguse edasilükkamine
Lapsele, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib lapsevanem kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda õppimiskohustuse edasilükkamist aasta võrra vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9.
Hindamine
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise.
Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».
Koolid võivad kasutada viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi, samuti on lubatud põhikooli 1.-6. klassis õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Täpsem info põhikooli riiklikust õppekavast.
Täpsemalt saab koolis kehtiva hindamise ja hindamisest teavitamise, järelvastamise ja hinnete vaidlustamise korraga tutvuda kooli õppekavas ja kodukorras.
Koolivaheajad
Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Sügis-, talve- ja kevadvaheaeg kestavad tavaliselt ühe nädala ning jõuluvaheaeg kaks nädalat.
Koolivaheajad 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaastal
Koolivaheajad 2027/2028., 2028/2029. ja 2029/2030. õppeaastal
Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Erakooliseaduses on sätestatud, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees.
Vastuvõtutingimused ja kooli valik
Enne kooli astumist hinnatakse koolieelsetes lasteasutustes (koduste laste puhul ka maakondlikes nõustamiskeskustes) lapse koolivalmidust. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
Kooli on võimalik astuda ka koolikohustuse east nooremal lapsel, kui vanem seda soovib ja kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ning soovitanud kooli õppima asuda.
Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik lapsed, kellele see kool on määratud elukohajärgseks kooliks. Vanem võib valida lapsele ka mitte-elukohajärgse kooli, kui selles koolis on vabu õppekohti.
Dokumendid
- Määrus: Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord
- Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ eelnõu juurde.
- Määrus: Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
- Haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri.
- Soovitused õppe korraldamiseks 9. klassi lõpetajatele õppeaasta lõpu (uuendatud 18.02.2026)
Õpilased võetakse elukohajärgsesse kooli vastu katseteta. Mõned üleriigilise komplekteerimisega süvaõppega koolid võivad kooli kandideerijatele korraldada teste või katseid võimete ja eelduste väljaselgitamiseks. Erakoolis võib kooli nõukogu kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtuks.
Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase või teise õppekava järgi õppinud õpilase puhul otsustab kooli õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.
Kooli lõpetamine
Ülevaate põhikooli lõpetamise, lõpueksamite ja järgmisele haridustasemele sisseastumise kohta leiad Põhikooli lõpetamine ja vastuvõtt lehelt.
