Õppepuhkus ja koolituse rahastamine

Õppepuhkus

Töötajale ja avalikule teenistujale antakse taseme-, tööalase- või vabaharidusliku koolituse läbimiseks õppepuhkust.

Koolitusel osalemisel tuleb arvestada, et kõik koolitused põhinevad õppekaval, mille täitmine ongi koolituse sisu. Seega tähendab koolitusel osalemine õppekavas kirjeldatud õppetöös (kontaktõpe, iseseisev töö, praktika) osalemist. Seejuures tuleb arvestada, et ka iseseisva töö vormis on võimalik koolitusel osaleda – asjaomast õppekava täita.

Selleks, et õppekava edukalt täita on õppijal õigus võtta koolituses osalemiseks täiskasvanute koolituse seaduse alusel õppepuhkust.  Viimast antakse koolitusasutuse teatise alusel, kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkus ei ole seotud konkreetselt õppe- või eksamisessiooniga ning see võimaldab õppepuhkuse kasutamisel paindlikumalt lähtuda õppija vajadustest.

Tasemekoolitusega ja tööalaseks enesetäiendamiseks läbitud koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tööalase enesetäiendamise vajadust hinnatakse tööst või ametikohast lähtuvalt. Kui õppepuhkust võetakse täienduskoolituseks, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, ei maksta töötajale nende päevade eest õppepuhkusetasu.

Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Täiendava õppepuhkuse ajal makstakse töötajale või avalikule teenistujale töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Kui töötaja on ühel korral lõpetamiseks õppepuhkust saanud, siis on õigus selle teistkordsest andmisest keelduda.

Tööandjal on võimalus õppepuhkust katkestada või edasi lükata juhul, kui on tegemist töökorraldusliku hädavajadusega.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkus langeb ainult puhkepäevadele. Samuti on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest akadeemilise puhkuse ajal, kui õpingud on peatunud.

Koolituse rahastamine

Sõltuvalt hariduseliigist on koolitus kas tasuta või tasuline.

Põhihariduse, üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses on kõigile soovijaile õppemaksuta. Kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on õppija jaoks enamasti tasuline, tasuta saavad õppida koolis töötavad kõrgharidusega õpetajad, kellel puudub vajalik ainealane või pedagoogiline kvalifikatsioon.

Täienduskoolituse kursuste eest maksavad õppija või nende tööandja ise. Erandiks on koolitused, mis on finantseeritud Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest, need on õppijale odavamad võrreldes teiste turul pakutavate koolitustega või koguni tasuta.

Juhul kui inimene maksab oma koolituse eest ise, on tal tulumaksuseaduse alusel õigus tulumaksusoodustusele koolituseks kulunud summa ulatuses:

  • kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning;
  • koolituse õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.

Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid.

 

Viimati uuendatud: 5. jaanuar 2016