Põhikooli lõputunnistusele kantakse eksamitulemused edaspidi punktidena

02.03.2023 | 10:34

Vabariigi Valitsus kiitis heaks määruse „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muudatuse, mille kohaselt kohaselt ei märgita tunnistusele põhikooli lõpueksami hinnet, vaid eksami sooritustulemus protsentidena ehk punktidena sajast võimalikust.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles otsust põhjendades: „Punktide kasutuselevõtt on positiivne nihe, mis võimaldab õpilasel saada täpsema tagasiside oma õpitulemuste kohta. Nii saab ta teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane. Eksamid on õppeprotsessi loomulik osa ja nende sooritamine aitab õpilasel omandada nii enesedistsipliini kui keskendumise kogemusi. Seetõttu jääb alles ka eksami sooritamiseks vajalik 50 punkti (protsendi) lävend. Enese kokku võtmise oskus on eluks vajalik ja seega kasulik õpilasele, andes võimaluse ka õpitu kinnistamiseks. Ka annab eksam ühiskonnale informatsiooni õppetasemest meie koolides.“

Ühtsed põhikooli lõpueksamid on osa riiklikust õpitulemuste välishindamise süsteemist, mille eesmärk anda õpilasele, vanemale, koolile ja kooli pidajale võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutamisest. Samuti annab eksamite tulemuste kokkuvõte riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.  

Vastuvõetud muudatuse kohaselt ei märgita tunnistusele enam põhikooli lõpueksami hinnet, vaid õpilase eksami tulemus esitatakse protsendipunktidena eksami maksimaalsest tulemusest. Protsentide kasutuselevõtt võimaldab õpilasel saada täpsema informatsiooni oma (õpi)tulemuste kohta. Näiteks hinde „3/rahuldav“ asemel on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74%, mis on tunduvalt informatiivsem soorituse taseme kohta. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse nii vastuvõtu korraldamisel kui ka näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise vms planeerimiseks. 

Põhikooli lõpueksamid on kevadeti kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad riiklikud eksamid 9. klassi õpilastele. Õpilased peavad tegema kohustusliku eksami eesti keeles või aines eesti keel teise keelena ning matemaatikas. Eesti keele eksam toimub 2. juunil ning B1-tasemega ühitatud eesti keel teise keelena eksam toimub kahes osas, millest kirjalik osa tuleb teha 26. mail ning suuline osa 29.-30. maini. Põhikooli lõpueksam matemaatikas toimub sel õppeaastal 7. juunil. Lõpetajad peavad tegema ka valikeksami bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, inglise, prantsuse, saksa või vene keeles. Valikeksami toimumisaeg on 12. juunil. 

Haridus- ja Teadusministeerium on tulenevalt haridusvaldkonna pikaajalise arengukava eesmärkidest alustanud Eesti haridusmudeli nüüdisajastamist, sealhulgas vaadatakse üle ka hindamise põhimõtted. Lähema paari aasta jooksul on kavas koos ülikoolide ja haridusvaldkonna sidusrühmadega välja töötada uued, tänapäevasel teaduslikul teadmisel põhinevad hindamispõhimõtted.

Määruse muudatus jõustub üldises korras, mis tähendab, et põhikooli lõpueksamite tulemused kantakse tunnistustele protsendipunktidena juba selle õppeaasta lõpus.

Elo Eesmäe

Kommunikatsiooninõunik