VAKTSINEERIMINE

8. veebruaril alustasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Haigekassa andmete kogumist haridustöötajate vaktsineerimiseks. 

Riik käsitleb COVID-19 vaktsineerimise plaanides haridustöötajaid kui eesliinitöötajaid. See tähendab, et kõik haridusvaldkonna töötajad lasteaedadest kõrgkoolideni,  sõltumata töösuhte vormist ning haridusasutuse omandivormist kuuluvad eelisjärjekorras vaktsineeritavate hulka. Vaktsineerimine toimub etappide kaupa.

Kõik haridusasutused saavad andmete esitamise kohta täpsed juhised e-kirjaga.

Küsimuste korral saate pöörduda

11. veebruaril toimunud vaktsineerimise infotundi saab järele vaadata Sotsiaalministeeriumi Youtube'i kanalist ning slaididega tutvuda allpool:

18. veebruaril toimunud venekeelset vaktsineerimise infotundi saab järele vaadata Sotsiaalministeeriumi Youtube'i kanalist ning slaididega tutvuda allpool:

 

Korduma kippuvad küsimused haridustöötajate vaktsineerimisest
 

Üldised küsimused

Millal algab haridustöötajate vaktsineerimine?

Vaktsineerimiskeskused alustasid üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimist 15. veebruariga algaval nädalal. Lasteaedade- ja hoidude töötajate vaktsineerimine algab märtsis.

Mis järjekorras haridusasutuste töötajaid vaktsineeritakse?

Esimestena saavad vaktsineerimisvõimaluse põhikoolide ja gümnaasiumide töötajad, kelle seas prioriteetseimad on HEV-koolide töötajad.

Kinnitame, et kõik haridusvaldkonna töötajad lasteaedadest kõrgkoolideni on eelisjärjekorras vaktsineeritavate inimeste hulgas. Haridusvaldkonnas töötajate vaktsineerimine ei toimu samal ajal, vaid etappide kaupa ning kõik haridusasutused ja kohalikud omavalitsused saavad vaktsineerimisjärje nendeni jõudes asjakohase teavituse.

Kes haridusasutuste töötajatest saavad end vaktsineerida lasta?

Lisaks õpetajatele saavad end vaktsineerida ka teised töötajad, kes koolis nakkusohuga kokku võivad puutuda, sõltumata nende töötamise vormist. See tähendab, et vaktsineeritavate nimekirja saate lisada ka näiteks koolis töötavate noorsootöötajate, kokkade, koristajate (ka juhul, kui nad töötavad käsunduslepinguga või on vastavat teenust pakkuva ettevõtte töötajad) jt andmed. Kui inimene töötab mitmes koolis, peab ta ise otsustama, millise kooli nimekirjas ta vaktsineerimiseks esitatakse.

Kas vaktsineeritavate nimekirja võib lisada ka töötajad, kes töötavad võlaõigusliku lepinguga või näiteks ka tugiisikud, kes ei ole kooli töötajate nimekirjas, kuid osalevad koos lapsega igapäevases õppetöös?

Jah, haridusvaldkonna töötajate vaktsineerimise mõte on vaktsineerida kõik soovijad, kes koolis igapäevaselt töötavad ja õpilastega kokku puutuvad, sõltumata nende töösuhte vormist.

Kui inimene töötab korraga mitmes asutuses, millisesse nimekirja ta panna?

Mitmes asutuses töötav inimene peab ise valima, millise asutuse vaktsineeritavate nimekirja end panna. Korraga mitmes nimekirjas olemist tuleks vältida.

Kas vaktsineerimine on kohustuslik?

Vaktsineerimine on vabatahtlik, ent soovitame kõigil, kel võimalik, lasta end vaktsineerida.

Kus ja kuidas vaktsineerimine toimub?

Haigekassani jõudnud nimekirjad edastatakse haridusasutusele lähimale vaktsineerimiskeskusele, milleks on üldjuhul haigla või mõni muu tervishoiuteenuse osutaja. Kokkuleppel on võimalik korraldada vaktsineerimisi ka haridusasutuses koha peal.

Lisaks nimekirjade koostamisele on oluline, et haridusasutuses oleks määratud kontaktisik, kellega vaktsineeriv asutus saab ühendust võtta. Vaktsineerimiskeskuse kontaktisik lepib kokku kooli kontaktisikuga kokku vaktsineerimise täpse korralduse. Vaktsineerimise sujuvaks toimumiseks palume meeles pidada, et kokkulepitud ajast kinni pidamine on hädavajalik. 
Kas vaktsineerimise eest tuleb maksta?

Ei, vaktsineerimine on tasuta. 

Vaktsineeritavate andmed

Kes minu esitatud andmeid näevad ja mida nendega tehakse?

Vaktsineerimise korraldamiseks kogub haigekassa haridusasutustelt andmeid kõigi vaktsiini soovijate kohta. Kõigil haridusasutustel palusime andmed esitada krüpteerituna - see on vajalik, et tagada isikuandmete turvaline esitamine.

Kogutavaid isikuandmeid töötlevad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haigekassa ning vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuasutus või -töötaja. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt piirneb andmete töötlemine üksnes krüpteeritud nimekirja edastamisega Eesti Haigekassale, seejärel andmed kustutatakse. Ministeerium ei näe nimekirjas olevate töötajate andmeid.

Eesti Haigekassa ja tervishoiuasutus või tervishoiutöötaja töötlevad isikuandmeid neile seadusest tuleneval õiguslikul alusel ning üksnes vaktsineerimise läbiviimisega seonduvatel eesmärkidel. Eesti Haigekassa säilitab kogutud isikuandmeid seni, kuni kõik soovijad on esimese vaktsiinidoosi saanud.
 
Kas asutused saavad oma andmeid saata ka hiljem, kui neile antud tähtaeg? 

Jah, vaktsineerimist soovijate andmeid saate edastada ka hiljem, veebivorm jääb avatuks. 
Kas ma võin oma nime kirja panna ka siis, kui pole hetkel päris kindel, kas ikkagi tahan vaktsiini?

Jah. Vaktsineerimise osas on võimalik ümber mõelda ka siis, kui vaktsineeritavaga võtab ühendust vaktsineerimiskeskus ja pakub aega.
Kas pärast andmete esitamist saab neid muuta?

Jah, kui pärast andmete saatmist tuleb vaktsineerida soovijaid juurde, saate nende andmed jätkuvalt saata. Isikuandmete kaitseks palume seda endiselt teha krüpteeritult. 
Kuidas saan teada, millal ja kus mu vaktsineerimine toimub?

Haridusasutuste edastatud nimekirjadesse kantud vaktsineeritavatega võetakse ühendust, et täpsustada vaktsineerimise aeg.
Kas vaktsineerimise eest tuleb maksta?

Kõigile Eesti elanikele on aastal 2021 COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine tasuta.  Eestis ei ole võimalik praegu end tasu eest vaktsineerida lasta.

Vaktsiinist

Millist vaktsiini kasutatakse?

Immuniseerimiseks kasutatakse üldjuhul AstraZeneca vaktsiini. AstraZeneca vaktsiin on 2-doosiline vaktsiin ja kahe vaktsineerimise vahe on kaheksa nädalat. Mõlemad vaktsineerimised toimuvad samas vaktsineerimiskeskuses.
Kas vaktsiini on võimalik valida?

Kuna vaktsiine on Eestisse jõudnud väga piiratud koguses, siis hetkel vaktsiini valida ei saa. Alla 70-aastased haridusasutuste töötajad vaktsineeritakse AstraZeneca vaktsiiniga. Üle 70-aastaste puhul on immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus kasutada Pfizer/BioNTechi või Moderna vaktsiine.
Miks on AstraZeneca kahe vaktsiinidoosi manustamise vahel just 8-nädalat?

Tuginedes vaktsiiniomaduste kokkuvõttes toodud infole ja senistele uuringutele soovitab riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon manustada teine vaktsiinidoos 8 nädala möödudes.
Kas võib vaktsineerida ka nii, et esimese doosi saab näiteks AstraZenecaga, aga teise mõne muu tootja vaktsiiniga?

Ei, juhul kui vaktsineerimiskuur on kahedoosiline, siisõlemad doosid tehakse sama vaktsiiniga.
Kui kaua kestab vaktsiini mõju?

Vaktsiin annab kaitse vähemalt kuueks kuuks, kuid uuringud jätkuvad ja on võimalik, et kaitse kestab kauem.

Kas 70-aastased ja vanemad töötajad, kellele AstraZeneca vaktsiin ei sobi, ei saagi vaktsineerida?

70-aastaste ja vanemate töötajate vaktsineerimisel kasutatakse Pfizeri või Moderna vaktsiini.

Need haridustöötajad, kes kuuluvad COVID-19 riskirühma oma kõrge ea või vanuse tõttu, mistõttu neil on suurem risk põdeda COVID-19 haigust väga raskelt või vajada haiglaravi, kutsutakse vaktsineerima vastavalt riskirühmade vaktsineerimise plaanile oma perearsti juurde. Riskirühma kuulujate vaktsineerimine algas juba varem ja jätkub paralleelselt haridusasutuste töötajatega.

Riskirühma inimesed on omakorda jagatud vastavalt riski tõsidusele väiksematesse gruppidesse. Kõige esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastaseid Eesti elanikke. Nendele järgnevad vanemad kui 70-aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu on neil risk haigust väga raskelt põdeda ning vajada haiglaravi. Ülejäänud riskirühma moodustavad peamiselt teatud kaasuvaid haiguseid põdevad inimesed ja kõik üle 70-aastased inimesed, olenemata kaasuvate haiguste olemasolust.

Loe lisaks sotsiaalministeeriumi veebist.

Terviseküsimused

Mis saab juhul, kui olen vaktsineerimispäeval haige, isolatsiooni määratud või COVID-19 nakatunud ega saa tulla?

Palun informeerige kiirelt ja esimesel võimalusel enda olukorrast Teid vaktsineerivat tervishoiuasutust asjaoludest, mis takistavad kokkulepitud ajal vaktsineerimist. See on vajalik selleks, et vaktsineerimist saaks planeerida, leida teile uus aeg ning teie asemel oleks võimalik vaktsineerida kedagi teist. Palun informeerige ka juhul, kui olete otsustanud loobuda vaktsiinist.
Kas rasedad, rasedust planeerivad või imetavad naised võivad lasta end vaktsineerida?

Rasedus või imetamine pole vaktsineerimisel otseselt vastunäidustus, kuid selles osas ei ole tehtud veel suuremahulisi uuringuid. Soovitatav on pidada nõu oma arstiga. 
Milliste terviseseisundite puhul on vaktsineerimine vastunäidustatud?

Kõige täpsema info konkreetse vaktsiini vastunäidustuste kohta saab vaktsineerimist läbiviivalt tervishoiutöötajalt või vaktsiini pakendi infoleheltlehelt või oma perearstilt. Kui vaktsineeritaval on kõrge palavik või äge infektsioon, siis tuleks enne vaktsineerimist nõu pidada oma arstiga ja vajadusel vaktsineerimine edasi lükata.
Kas COVID-19 vaktsiinidel on kõrvaltoimeid?

Sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha turse ja punetus, palavik, tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva. Kõik konkreetse vaktsiiniga seotud võimalikud kõrvaltoimed on kirjas ravimi infolehel.

Loe lähemalt: AstraZeneca infoleht

Kõikidel ravimitel, sh vaktsiinidel, esineb kõrvaltoimeid ning ravimite kasutamisel tuleb kaaluda kasu ja riske. Ravimi kõrvaltoime on igasugune kahjulik ja soovimatu toime ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, ennetamise või ravi käigus, samuti ravimi üleannustamisel ja kuritarvitamisel ja mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi ja tekkinud reaktsiooni vahel. 
Kas COVID-19 varasemalt põdenu saab lasta end vaktsineerida?

COVID-19 läbipõdemine ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerida võib nelja nädala möödumisel pärast  COVID-19 haiguse läbi põdemist, kuid soovitame pidada nõu oma perearsti/vaktsineerijaga.

Kas vaktsineeritu võib haigust edasi kanda või haigestuda?

Jah, see on võimalik, kuna vaktsiin, sõltumata tootjast, ei välista täielikult nakatumisohtu, kuid hoiab ära raske haigestumise ning isegi kui vaktsineeritu haigestub, siis põeb ta COVID-19 haigust kergemalt. Seni, kuni jätkuvad täiendavad uuringud viiruse edasikandluse osas vaktsineeritutelt, tuleb endiselt avalikes ruumides kanda maski ja järgida viiruselevikut tõkestavaid ennetusmeetmeid.

Vaktsineeritu ja isolatsioonireeglid

Kas vaktsineeritu peab lähikontaktsena jääma eneseisolatsiooni? 

Kuue kuu jooksul pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist ei pea vaktsineeritu lähikontaktsena eneseisolatsiooni jääma. AstraZeneca, Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiini puhul koosneb vaktsiinikuur kahest doosist.
Kas vaktsineeritu peab kandma maski?

Maski kandmise kohustus avalikes siseruumides (nt kauplused, teatrid) on kohustuslik sõltumata sellest, kas inimene on COVID-19 haigust põdenud või i on selle vastu vaktsineeritud.

 

Viimati uuendatud: 15. märts 2021