Sa oled siin

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Krista Kerge

14. veebruar 2019 - 11:06
Krista Kerge, foto: Tallinna Ülikool

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Krista Kergele pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Krista Kerge on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Krista Kerge erialane tegevus on silmapaistev ja mitmekülgne, ta on tuntud keeleteadlane, hinnatud õppejõud ja kogenud keelekorraldaja,“ sõnas Reps.

Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professor Krista Kerge on tegelenud nii eesti sõnamoodustuse kui tekstiuurimisega. Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldisemaid probleeme käsitlevaid artikleid ning tegelenud ka tekstimaailma eri nurkadesse jääva materjaliga, näiteks vaadelnud žanritunnuseid õpikutekstides, esseistikas, veebikommentaariumides, blogides jm ning analüüsinud õigus- ja haldussuhtluse tekste. Krista Kerge on loonud ka hulgaliselt õppevara.

Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2005. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.

Teadlase ja õppejõu tööga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Krista Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 65 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Wiedemanni keeleauhinna varasemad laureaadid.

Veel uudiseid samal teemal

27.10.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Liina Kersna tutvustas riigikogus doktoriõppe reformi eelnõu

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustas riigikogus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega luuakse raamistik doktoriõppe reformile. Täna toimus riigikogus eelnõu esimene lugemine.

27.10.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Peale koolivaheaega hakatakse nakatunute kiireks avastamiseks koolides läbi viima kiirtestimist

Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on hoida koolid viiruse levikut ennetavaid meetmeid kasutades võimalikult turvaliselt avatuna ja pakkuda õpilastele kontaktõpet, et tagada kvaliteetne haridus ning pöörata tähelepanu laste vaimsele tervisele.