Sa oled siin

Võõrkeeleõpetajad räägivad konverentsil keeleõppe arengusuundadest

14. november 2014 - 15:19

Laupäeval, 15. novembril toimub Tallinnas Õpetajate Majas Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu aastapäevakonverents, kus räägitakse viimaste aastate arengutest ja suundumustest erinevate võõrkeelte õpetamisel ja õppimisel. 

Kell 10 avab konverentsi Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner, kes räägib võõrkeeleõpetajate väljakutsetest ja võimalustest 21. sajandil. Kuivõrd aastakümnete tagused arusaamad keeleõppe olemusest ja tulemuslikkusest muutunud, tuleb ka võõrkeeleõpetajatel oma roll ja tegevused kohandada muutunud oludele vastavaks. Ministeeriumi nõunik Tõnu Tender kõneleb võõrkeelte strateegias püstitatud eesmärkide saavutamisest. Võõrkeeleõpetajate liidu juhatuse esimees Ene Peterson annab ülevaate liidu senisest viiest tegevusaastast.

Plenaarettekannetes on tähelepanu all saksa, soome ja vene keele, samuti eesti keele kui teise keele õpetamine. Töötubade teemadeks on digipööre keeleõppes, aktiivõppemeetodid ning tunnivälised tegevused keeleõppe toetamisel.

Konverentsi korraldab Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit, üritust toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Evelin Müüripeal
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige
56604496
info@lingatore.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.