Sa oled siin

Vene gümnaasiumide juhid peavad kakskeelset haridust vajalikuks

21. detsember 2004 - 0:00

Haridus- ja Teadusminister Toivo Maimetsa sõnul on oluline teadvustada, et kakskeelne õpe on parem alternatiiv täielikult eestikeelsele koolile, kuna aitab vene noortel samaaegselt säilitada vene emakeelt, kultuurilist identiteeti ja kuuluvustunnet.

TNS Emori projektijuht Piia Tammpuu märkis, et koolijuhtide ja õpetajate suhtumine peegeldab isiklikku valmisolekut ja kogemust kakskeelse aineõppe läbiviimiseks. Seega tajuvad vajadust kakskeelse õppe järele eelkõige need aineõpetajad, kes puutuvad eestikeelse aineõpetusega isiklikult kokku.

Kakskeelse aineõpetuse positiivsete mõjudena näevad koolijuhid kõige enam seda, et paraneb vene koolide õpilaste eesti keele oskus, suureneb vene noorte konkurentsivõime ja laienevad edasised haridusvõimalused. Peamiste negatiivsete aspektidena nimetasid küsitletud õpetajatele ja õpilastele märgatava lisakoormuse teket aine õpetamisel ja omandamisel.

Kaks kolmandiku venekeelsete gümnaasiumide juhtidest peavad ennast informeerituks kakskeelsele haridusele ülemineku kavadest. Samas suhtub valdav osa koolijuhtidest üleminekusse murelikult, pidades kooli üldist valmisolekut ebapiisavaks. Peamise takistusena nähakse praegu kaadriprobleeme - vajalike õpetajate puudust.

Kakskeelsele õppele üleminek on koolijuhtide ja õpetajate arvates järk-järguline ja loomulik protsess, millega tuleks alustada alg- või põhikooliastmes. Nõrgema ettevalmistusega koolid ei näe otsest seost kakskeelse hariduse ja kooli edasise arengu vahel.

Eesti keeles õpetatakse aineid erinevas mahus juba 63 venekeelses koolis, kokku on Eestis praegu 85 vene õppekeelega kooli. Piirkondlikult toimub kakskeelset aineõpet kõige rohkem väljaspool Tallinna ja Ida-Virumaad asuvates venekeelsetes koolides. Kõige sagedamini õpetatakse eesti keeles muusikaõpetust, kunstiõpetust, tööõpetust ja kehalist kasvatust. Enamus koolidest, kus käesoleval õppeaastal viiakse läbi eestikeelset aineõpet, kavatseb eestikeelse aineõppe mahtu järgmisel õppeaastal suurendada, mis näitab, et senine kogemus julgustab jätkama. 

Uuring viidi läbi 2004. aasta novembris ning selle eesmärk oli selgitada välja vene õppekeelega koolide juhtide, aineõpetajate ja õpilaste suhtumine kakskeelse õppe sisseviimisesse. Esindusliku uuringu käigus küsitleti venekeelsete gümnaasiumide ja põhikoolide direktoreid ja aineõpetajaid, kvalitatiivuuringuna korraldati rühmavestlused venekeelsete gümnaasiumide õpilastega.   

Lisainformatsioon:

Maie Soll
Haridus- ja Teadusministeeriumi muukeelse hariduse nõunik
7 350 229

Aire Koik
Haridus- ja Teadusministeeriumi Teabekorralduse osakonna konsultant
7 350 155