Sa oled siin

Valitsus soovib tagada Ukrainast tulnud õpilastele jõukohase õppe ja tugiteenused

28. aprill 2022 - 17:55

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega on kavas tagada Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikest lastele jõukohased õppimisvõimalused ning vajalikud tugiteenused.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on praeguseks Ukrainast Eestisse jõudnud ligi 12 000 kuni 19-aastast last ja noort, kelle haridustee ei tohi sõja tõttu katkeda. “Selleks, et toetada Ukrainast tulnud põhikooli lõpetajate haridustee jätkamist Eesti üldhariduses, sh gümnaasiumiastmes, peame valmis olema pakkuma noortele täiendavat ettevalmistusaega eeskätt keeleõppeks, aga vajaduse korral ka tasandus- või ettevalmistavaks õppeks,” selgitas minister Kersna. “Kui Riigikogu seaduse muudatuse heaks kiidab, saame sel kevadel Ukraina haridussüsteemis põhikooli lõpetanutele pakkuda aastast lisaõpet, mis senise seadusandluse järgi oli mõeldud vaid Eesti koolides õppivatele erivajadustega õpilastele.”

Lisaõpe ei ole seotud õppe läbimisega riiklike õppekavade alusel, vaid toimub õppija vajadustest lähtuvalt ning individuaalsete üleminekuplaanide toel. Ajutiselt laieneb lisaõppe läbiviimise õigus ka gümnaasiumidele, et koolipidajad saaksid paindlikult piirkonnas õpet korraldada. Lisaõppe sihtrühma laiendamine on mõeldud Ukraina õpilaste haridustee toetamiseks ning kehtib eelnõu kohaselt üksnes järgmise õppeaasta kohta.

Samuti soovitakse muuta eesmärgipärasemaks õpilastele vajalike tugiteenuste üle otsustamist. Senise seadusandluse järgi tuleb koolil küsida toe pakkumiseks nõu kooliväliselt nõustamismeeskonnalt, kelle peamine ülesanne on selgitada välja lapse õppimist takistavad asjaolud ja anda sellest tulenevalt lapsele sobiva haridustee korraldamiseks soovitusi. Praegu näeb seadus ette, et kooliväline nõustamismeeskond peab kaasama haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid, mis ei ole kõikide juhtumite puhul aga soovituse tegemiseks vajalik. Paljud erivajadusega lapsed ei vaja aga mitte niivõrd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid, vaid pigem õppekorralduslikke soovitusi, et tulla igapäevaselt toime haridusasutuses õppimisega. Muudatusega väldime laste topelthindamist erinevate erialaekspertide poolt, kui toe määramisel tegelik vajadus selleks puudub.

Tervishoiusüsteem on hetkel Covid-19 ja Ukraina sõja tõttu ülekoormuses. Eriarstiabi kättesaadavus oli raskendatud juba enne Ukraina kriisi algust ning sõjapõgenike laste tulekuga on see veelgi kasvanud. Sotsiaalteenuste olemasolu ja kättesaadavus ei ole määrava tähtsusega haridusliku erivajadusega lapsele toe määramiseks haridusvaldkonnas. Haridusasutus peab tagama tugiteenused ja abi lapsele vastavalt tema vajadustele. Muudatusega soovitakse vähendada süsteemi ülekoormust ning võimaldada õpilastele kiiremini vajalik tugi.

26. aprilli seisuga on Eestisse jäänud 11 971 kuni 19-aastast Ukrainast tulnud last ja noort. Eilseks oli Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) registreeritud 3868 last ja noort. Õppetaseme järgi jagunevad lapsed järgmiselt: alushariduses 997 (26%), põhihariduses 2574 (67%), gümnaasiumis 162 (4%), kutsehariduses 135 (3%). Eestisse saabunud laste hulgas on ka neid, kes vajavad hariduses tuge ning võimalikult kiiresti riigipoolset soovitust õppimist toetavate abinõude kohta.

Eesti haridussüsteemiga on põhikooli kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis liitunud väiksem osakaal siia sõjapõgenikuna saabunud vanuserühmast. Kui EHISe andmetel on siia saabunud 14-aastastest õpilastest haridussüsteemiga liitunud umbes 39% ja 15-aastastest ca 32%, siis 17-aastaseid õpilasi on siia saabunud eagrupist Eesti koolides vaid 11,5%. Lisaõppe võimaluse pakkumine annab õpilastele lisaaega, et valmistada end ette Eesti tasemeõppega liitumiseks.

Valitsus kiitis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu 28. aprilli istungil heaks ning saatis selle edasi Riigikogule arutamiseks.

 

Veel uudiseid samal teemal

01.07.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Ukraina sõjapõgenikele mõeldud Vabaduse Kooli on sisseastumisavalduse esitanud ligi 400 Ukraina noort

Esimese kuu aja jooksul on Vabaduse Kooli õppima asumiseks esitanud avalduse pea 400 Ukraina noort. Juulikuus jätkub avalduste vastuvõtt ning vestlused gümnaasiumiastmesse suunduvate noortega.

30.06.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Pelgulinna riigigümnaasium sai nurgakivi

Täna, 30. juunil sai nurgakivi Tallinnasse Kolde puiesteele loodav Pelgulinna riigigümnaasium, kus hakkab õppima üle tuhande gümnasisti.