Sa oled siin

Valitsus saatis Riigikogusse vajaduspõhise õppetoetuse õiglasemaks muutmise eelnõu

23. september 2014 - 11:49

Valitsus otsustas saata Riigikogusse õppetoetuste- ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ja muudetakse õiglasemaks toetuse saamise tingimused.

Eelnõu kohaselt luuakse riigiportaali Eesti.ee kaudu taotletavale vajaduspõhisele õppetoetusele lisaks vajaduspõhine eritoetus, mis annab võimaluse saada toetust ka üliõpilastel, kelle pere majanduslik olukord on just viimasel ajal ootamatult halvenenud.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul peab vajaduspõhine õppetoetus soodustama majanduslikult vähekindlustatud perest pärit üliõpilaste õpinguid. „Tudengil peab olema võimalus saada toetust ka siis, kui majanduslik olukord on halvenenud sedavõrd järsult, et see registrites ei kajastu. Sellisel juhul on kõige mõistlikum tuua taotlusprotsess üliõpilasele võimalikult lähedale ehk ülikooli,“ sõnas minister Ossinovski.

Kavandatava vajaduspõhise eritoetuse taotlusi hakkavad menetlema õppeasutused

Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse taotlusi hakkavad menetlema õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Õppeasutus saab eritoetuse jaotamisel võtta arvesse seda, kui üks lapsevanem on loobunud oma last toetamast, või on lapsevanem või mõni teine tudengi pereliige jäänud ootamatult töötuks või kaotanud töövõime. Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot ja seda on võimalik taotleda kaks korda aastas.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed, taotlemine toimub portaali Eesti.ee kaudu. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud.

Õppetoetuse taotlemiseks piisab õppekava täitmisest 75% ulatuses senise 100% asemel

Eelnõu kohaselt saaksid edaspidi Eesti.ee kaudu taotletavat vajaduspõhist õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad ehk õppekava vähemalt 75% ulatuses täitvad tudengid. Praegu on vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada ainult tudengitel, kes täidavad õppekava normkoormusel ehk 100% ulatuses, mis tähendab, et ühel semestril mõne punkti saamata jäämisel võib üliõpilane jääda õppetoetusest ilma.

Kolme nädalaga on saanud õppetoetust üle kolme tuhande tudengi

Alanud semestri esimese kolme nädala jooksul on saanud 3073 üliõpilast jaatava vastuse vajaduspõhise õppetoetuse taotlusele. Taotlust saab esitada Eesti.ee portaali kaudu kogu semestri vältel, toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.

Kui taotluse esitamisel tekib probleeme, võib küsida abi e-posti aadressil oppetoetused@hm.ee. Juhul, kui probleemiks on andmed õppekoormuse täitmise kohta, peaks tudeng pöörduma õppeasutuse poole.

Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus eelmisel sügisel

Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus eelmisel sügisel kõrgkooli sisse astunud üliõpilastele.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust. Toetuse suurus on:

220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 74,75 eurot;

135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 74,76-149,50 eurot;

75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 149,51-299 eurot.

Enne 2013. aastat sisse astunud tudengitele jääb kuni 2015/2016. õppeaastani ehk õpingute nominaalaja lõpuni kehtima endine toetussüsteem.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimustega saab täpsemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/et/oppetoetus.

Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on tudengitel võimalik taotleda stipendiume, mis on mõeldud väga heade õppetulemuste premeerimiseks ja riigile olulistel erialadel õppijate lisatoetamiseks, samuti erivajadustega üliõpilaste ja vanemliku hoolitsuseta kasvanud üliõpilaste toetamiseks. Täpsem info riiklike stipendiumite kohta on ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/et/stipendiumid ja sihtasutuse Archimedes kodulehel www.archimedes.ee.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.