Sa oled siin

Valitsus kinnitas kõrgkoolide tulemusrahastuse arvestamise alused

29. detsember 2016 - 10:11

Valitsus kinnitas tulemusnäitajad, mille alusel arvestatakse kõrgkoolidele alates järgmisest aastast tulemusrahastust. Tulemusnäitajad on seotud kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks nominaalajaga lõpetanute osakaal, lõpetajate töötamine ja edasiõppimine ning õppurite rahvusvaheline mobiilsus.

Tulemusrahastus on üks osa kõrghariduse uues rahastamismudelis, mis hakkab kehtima 2017. aastast. Tulemusrahastus moodustab kõrgkoolidele eraldatavast tegevustoetusest 20% ja baasrahastus 80%.

Minister Mailis Reps ütles, et kindlate tulemusnäitajate kehtestamine toob kõrgkoolide rahastamisse selgust ja läbipaistvust. „Valitsuse määrusega täpsustame seaduses nimetatud tulemusnäitajaid ning paneme paika nende osakaalud ja arvestamise alused,“ märkis Reps. „Tulemusnäitajad on otseselt seotud nii õppe kvaliteedi kui tulemuslikkusega.“   

Tulemusnäitajaid on kokku kuus. Kaalukam neist on nominaalajaga lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist lõpetajatest ja selle näitaja osakaal valemis on 35%. Kaalukuselt järgmine on tööhõives osalevate või järgmisel kõrgharidustaseme astmel edasi õppivate lõpetajate hulk ning selle näitaja osakaal on 20%. Teised tulemusnäitajad on: õppeasutuse vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kooli vastuvõetutest (osakaal 15%), välisriigis õppinud või praktikal käinud üliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), välisüliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), õppeasutuse haridusalasest tegevusest erasektorist saadava tulu suhe tegevustoetusesse (osakaal 10%).

TAUST

  • Tulemusrahastuse alused kehtestatakse seoses ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2017.
  • Seadusemuudatus toob kõrgkoolide rahastamisse stabiilsust ja selgust, rahastamismudelisse lisati uue komponendina baasrahastus.
  • Uues rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mille vahendid jagunevad kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine. Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike.
  • Kõrgharidusõppe uue rahastamismudeli infograafika.

Veel uudiseid samal teemal

17.01.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Ministeerium saatis kooskõlastamisele põhikoolihoonete investeeringute kava eelnõu

Haridus- ja Teadusministeerium saatis ministeeriumitele ning omavalitsustele põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, milles tehakse ettepanek anda 22 omavalitsusele 55,3 miljonit eurot, et toetada koolivõrgu korrastamiseks koolihoonete suuremahulist kaasajastamist.

12.01.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium ning GLOBE Eesti ootavad keskkonnaproblemaatikat tutvustavaid õpilasuurimusi

Haridus- ja Teadusministeerium ning GLOBE programm Eestis kuulutavad välja õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde üleriigilise  konkursi. Osalema kutsutakse 5.–12. klassi üldharidus- ja kutsekoolide õpilasi.