Sa oled siin

Valitsus kinnitas kõrgkoolide tulemusrahastuse arvestamise alused

29. detsember 2016 - 10:11

Valitsus kinnitas tulemusnäitajad, mille alusel arvestatakse kõrgkoolidele alates järgmisest aastast tulemusrahastust. Tulemusnäitajad on seotud kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks nominaalajaga lõpetanute osakaal, lõpetajate töötamine ja edasiõppimine ning õppurite rahvusvaheline mobiilsus.

Tulemusrahastus on üks osa kõrghariduse uues rahastamismudelis, mis hakkab kehtima 2017. aastast. Tulemusrahastus moodustab kõrgkoolidele eraldatavast tegevustoetusest 20% ja baasrahastus 80%.

Minister Mailis Reps ütles, et kindlate tulemusnäitajate kehtestamine toob kõrgkoolide rahastamisse selgust ja läbipaistvust. „Valitsuse määrusega täpsustame seaduses nimetatud tulemusnäitajaid ning paneme paika nende osakaalud ja arvestamise alused,“ märkis Reps. „Tulemusnäitajad on otseselt seotud nii õppe kvaliteedi kui tulemuslikkusega.“   

Tulemusnäitajaid on kokku kuus. Kaalukam neist on nominaalajaga lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist lõpetajatest ja selle näitaja osakaal valemis on 35%. Kaalukuselt järgmine on tööhõives osalevate või järgmisel kõrgharidustaseme astmel edasi õppivate lõpetajate hulk ning selle näitaja osakaal on 20%. Teised tulemusnäitajad on: õppeasutuse vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kooli vastuvõetutest (osakaal 15%), välisriigis õppinud või praktikal käinud üliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), välisüliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), õppeasutuse haridusalasest tegevusest erasektorist saadava tulu suhe tegevustoetusesse (osakaal 10%).

TAUST

  • Tulemusrahastuse alused kehtestatakse seoses ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2017.
  • Seadusemuudatus toob kõrgkoolide rahastamisse stabiilsust ja selgust, rahastamismudelisse lisati uue komponendina baasrahastus.
  • Uues rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mille vahendid jagunevad kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine. Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike.
  • Kõrgharidusõppe uue rahastamismudeli infograafika.

Veel uudiseid samal teemal

06.04.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Mailis Reps: tegin ettepaneku anda valitsusele tähtajaline õigus kooli lõpetamise tingimuste üle otsustamiseks

Minister Mailis Reps tegi täna Riigikogus nii kultuurikomisjonile kui ka õiguskomisjonile ettepaneku minna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega edasi viisil, et märkida sinna tähtajalise otsustusõiguse andmine valitsusele eriolukorras eksamite korraldamiseks ning kooli lõpetamiseks.

03.04.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Lisaeelarve toob haridusvaldkonna eraettevõtjatele 15 miljoni suuruse toetuse

Vabariigi Valitsus andis 2. aprillil Riigikogule üle riigi 2020. aasta lisaeelarve, millega eraldatakse 15 miljonit eurot erakoolide, –lasteaedade ja –lastehoidude ning erahuvihariduse eriolukorrast tingitud kriisist väljumise toetamiseks.