Sa oled siin

Välisüliõpilaste stipendiumivõimalused laienevad

28. detsember 2014 - 9:00

Välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumivõimalused avarduvad järgmisel õppeaastal. Riiklikke stipendiume Eesti kõrgkoolidesse õppima ja õpetama tulekuks saab taotleda rohkem huvilisi ja pikemaks perioodiks.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kinnitas riikliku välisüliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programmi, millega luuakse ühtne raamistik senise välislepingutel tugineva ja killustatud stipendiumiskeemi asemele. Eesmärk on muuta senine stipendiumiskeem paindlikumaks ja seda laiendada, lisades juurde uusi sihtriike. Riiklik stipendiumiprogramm toetab kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise põhimõtteid.

„Muudatuse tulemusena on alates järgmisest õppeaastast võimalik pakkuda stipendiume ja lähetustoetusi ka neile üliõpilastele, teadlastele ja õppejõududele, kelle koduriigiga Eestil haridus- ja teadusvaldkonna lepingut ei ole,“ ütles minister. „Seni on pakutud stipendiume ainult riikidevaheliste lepingute alusel.“ 

Riiklik stipendiumiprogramm annab võimaluse toetada osalise õppe kõrval ka tasemeõppe välisüliõpilasi, samuti toetatakse ingliskeelsete õppekavadega seotud suve- ja talvekoolides osalemist. Välisüliõpilaste stipendiumide miinimummäär tõstetakse 350 euroni kuus senise 288 euro asemel. Doktoriõppe välisüliõpilaste stipendiumi suurus on sama, mis Eesti riiklik doktoranditoetus – 422 eurot alates 2015. aastast.

Programmi stipendiumide ja lähetustoetuste konkursi kuulutab sihtasutus Arhimedes välja järgmise aasta esimesel poolel. Sel aastal on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Sihtasutusega Archimedes pakkunud riikidevaheliste lepingute alusel stipendiume 18 riigi välisüliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele. Aastatel 2007-2012 määrati kokku 260 stipendiumi.

 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse kaasa rääkima oma koolirõõmudes ja -muredes

Tänasest kuni 30. märtsini toimub kõigis Eesti üldhariduskoolides rahuloluküsitlus, millesse seekord kaasatakse rekordarv õpilasi. Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel, põhikooli lastevanematel ja õpetajatel on võimalik kaasa rääkida ja avaldada arvamust koolieluga rahulolu osas.

14.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammi Erasmus+ vahehindamise raportist selgub, et eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides kasvas aastatel 2007-2013 61%. Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.