Sa oled siin

Välisüliõpilaste ja -vilistlaste maksupanus Eesti majandusse suurenes taas

12. jaanuar 2022 - 12:06

Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes. 

Statistikaameti andmeteaduri ja analüüsi autori Kadri Rootalu sõnul välisüliõpilaste arv küll vähenes, aga moodustas siiski 11,6% siinsest üliõpilaskonnast. Piirangute tõttu töötas oluliselt vähem välistudengeid majutuse ja toitlustuse alal, kõige rohkem aga info ja side ning hariduse tegevusala ettevõtetes ja asutustes. „Välisüliõpilased töötasid kohalikest tudengitest suurema tõenäosusega idufirmades – töötanud välisüliõpilastest tegi seda 15%, töötanud kohalikest üliõpilastest aga 3%,“ täpsustas Rootalu.

Analüüsis vaadati lisaks, kui palju panustasid välisüliõpilased Eesti majandusse töötamiselt tasutud maksudega. 2020/2021. õppeaastal tasusid nad tulumaksu 3,6 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 7,8 miljonit eurot, mida oli kokku üle miljoni euro rohkem kui aasta varem. 2019/2020. õppeaastal õpingud lõpetanud ja Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste töötamiselt laekus maksudena kokku 4,5 miljonit eurot.

Haridus- ja noorteameti programmi "Study in Estonia" juht Eero Loonurm näeb välistudengitest lõpetajate rolli tulevikus aina suuremana. "Välisüliõpilaste ja -vilistlaste majanduslikult mõjust saavad suure tõenäosusega esmajoones kasu Tallinna ja pisut ka Tartu rahvusvahelised ettevõtted, mille töökeel on inglise keel. Samas tuleb ka analüüsist välja, et oluline oleks tegeleda meetmetega, mis aitaksid välistudengeid praktikale ka avalikku sektorisse. Välistudengeid peetakse arenenud maailmas just riigi ja kohalike omavalitsuste talendipoliitika osaks. Peame otsima ja leidma lahendusi, et välisüliõpilastest tulenev kasu ulatuks üle kogu riigi," kommenteeris Loonurm.

Analüüsi kokkuvõte.

Faktid:

  • Töötavate välisüliõpilaste arv oli väiksem kui varasematel õppeaastatel, kuid nende teenitud summad suuremad.
  • Välisüliõpilaste ja 2019/2020. õppeaasta välisvilistlaste eest maksti tööjõumakse kokku 16 miljonit eurot.
  • Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste arv suurenes – tööturul oli igas kuus umbes 500 2019/2020. välisvilistlast.
  • Suurema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) või tehnika, tootmise ja ehituse, samuti ärinduse, halduse ning õiguse õppevaldkonna välisüliõpilased.
  • Välisüliõpilased on tööturul kohalikega võrreldes haavatavamas olukorras: nad töötavad ebakindlamate lepingutega ja nende töötamise episoodide arv on suurem.

Veel uudiseid samal teemal

16.08.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsume kandideerima haridusasutuse keelevaldkonna nõustajaks

Haridus- ja Noorteamet on kuulutanud välja konkursi, et värvata keelevaldkonna nõustajad aastateks 2022-2025. Nõustamisteenus on mõeldud koolimeeskondadele haridusasutustes, kus õpivad eesti keelest erineva kodukeelega õppijad. 

Nõustaja tegevused:

15.08.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridusasutustele avanes taotlusvoor digitaalse õppevara soetamiseks

Riigi Tugiteenuste Keskus ning Haridus- ja Teadusministeerium avavad täna taotlusvooru, mille toel rahastatakse haridusasutustele õppetöö mitmekesistamiseks uuenduslike IT valdkonna õppevahendite soetamist. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava taotlusvooru maht on 470 000 eurot.