Sa oled siin

Välisteadlased ja -tudengid aitavad tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet

17. märts 2016 - 13:17

Eesti kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumine on riigi konkurentsivõime nurgakivi ning mida rohkem tuleb meile välisüliõpilasi ja -teadlasi, seda atraktiivsem on Eesti õppimis- ja teadustöö tegemise kohana.

Täna koguneb Haridus- ja Teadusministeeriumis Eesti kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise nõukoda uues koosseisus, kuhu on kaasatud kõrgkoolide, teaduste akadeemia, tööandjate, ministeeriumide jt riigiasutuste esindajad. Eelmise nõukoja ametiaeg lõppes detsembris, kuid vajadus nõuandva kogu järele püsib.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et rahvusvaheline teadustegevus on Eesti ühiskonna ja majanduse probleemide lahendamise eeltingimus. „Selleks, et Eesti oleks rahvusvaheliselt atraktiivne ja konkurentsivõimeline, on oluline avatud hoiak ja austus kõigi inimeste suhtes, kes Eestis õpivad ja töötavad,“ ütles minister Jürgen Ligi. „Ent teadus ja kõrgharidus on sedavõrd rahvusvahelised tegevused, et siin tähendaks rahvuslik sallimatus vaenu ka nende valdkondade endi suhtes.“

Teaduse ja rahvusvahelistumise nõukoja liikmed kinnitasid eelmisel kohtumisel, et ühiskonna avatus ja empaatia teisest rahvusest ning meist erineva kultuuritaustaga inimeste suhtes on vajalik, et välisteadlased ja -üliõpilased tahaksid Eestis õppida ja töötada.

Viimastel aastatel on välisüliõpilaste ja -teadlaste arv suurenenud, Eestis õpib alaliselt ligi 3500 välisüliõpilast ning töötab üle 400 välisteadlase. Järgnevate aastate eesmärk on suurendada neid arvusid veel. Välisüliõpilaste praktikavõimaluste laiendamiseks ja õpingute lõpu järel Eestis tööle asumise toetamiseks tehakse koostööd tööandjatega.

Taust

  • Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine on riiklik eesmärk, mis on seatud nii teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias kui valitsusliidu lepingus. Rahvusvahelistumine on tugeva teadus- ja arendustegevuse üks eeldus ning toetab majanduse ja heaolu kasvu.
  • Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise nõukoja ülesanne on teha ettepanekuid rahvusvahelistumise edendamiseks ning nõustada kõrghariduse rahvusvahelistumise programmi Dora Pluss ja teaduse rahvusvahelistumise programmi Mobilitas Pluss elluviijaid.
  • Nõukotta kuuluvad esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Eesti Teadusagentuurist, sihtasutusest Archimedes, Eesti Teaduste Akadeemiast, ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, Välisministeeriumist, Siseministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Ettevõtluse Arendamise sihtasutusest, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Tööandjate Keskliidust, Riigikantseleist, Arengufondist ja Teenusmajanduse Kojast.

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.