Sa oled siin

Vajaduspõhise õppetoetuse õiglasemaks muutmise eelnõu jõudis Riigikogusse

15. oktoober 2014 - 15:51

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu, millega laiendatakse vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ja muudetakse taotlemise tingimused õiglasemaks, jõudis Riigikogu menetlusse.

„Riigikogu ette toodud eelnõuga soovime muuta õppetoetust kahes väga olulises aspektis,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus. „Esiteks, luua üliõpilastele uus õppetoetuse liik – vajaduspõhine eritoetus ja teiseks, muuta juba kehtiva vajaduspõhise õppetoetuse tingimusi üliõpilastele soodsamaks, vähendades õppekoormuse mahtu, mida tudeng peab toetuse saamiseks täitma.“

Minister Ossinovski selgitas, et vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kelle pere majanduslik olukord on muutunud mingitel asjaoludel ootamatult raskeks, kuid kes on jäänud vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri.

Kavandatava vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot. Eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Õppeasutus saab eritoetuse määramisel võtta arvesse seda, kui üks lapsevanem on loobunud oma last toetamast, või on lapsevanem või mõni teine tudengi pereliige jäänud ootamatult töötuks või kaotanud töövõime. Praegu võetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed ja taotlemine toimub riigiportaali Eesti.ee kaudu.

Teise olulise muudatusena tõi minister Ossinovski välja toetuse saamiseks vajaliku õppekoormuse nõude. Praegu kehtivate tingimuste kohaselt jäävad õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täida õppemahtu 100%. „See tähendab, et kui üliõpilasel on jäänud saamata kasvõi üks ainepunkt, ei vasta ta järgmisel semestril enam toetuse saamise tingimustele,“ selgitas Ossinovski. „Muudatuse jõustumisel on õppetoetusõiguslikud üliõpilased, kes täidavad semestris õppekava vähemalt 75% ulatuses ehk kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased.“

Minister Jevgeni Ossinovski kõne terviktekst

Taustainfo

Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus eelmisel sügisel kõrgkooli sisse astunud üliõpilastele.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust. Toetuse suurus on:
220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 74,75 eurot;
135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 74,76-149,50 eurot;
75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 149,51-299 eurot.

Alanud õppeaastal on 1, 5 kuu jooksul saanud rohkem kui 3400 üliõpilast jaatava vastuse vajaduspõhise õppetoetuse taotlusele. Taotlust saab esitada Eesti.ee portaali kaudu kogu semestri vältel, toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimustega saab täpsemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/et/oppetoetus.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

22.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Uuring: Eesti üliõpilaskond on üha mitmekesisem

Üle-euroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent andmetel on Eesti üliõpilaskond üha mitmekesisem nii vanuse kui muu tausta poolest. Viiendik tudengitest on üle 30-aastased, iga viies on lapsevanem ning kaks kolmest töötavad õpingute ajal.

21.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka

Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud analüüs näitab, et keelteoskus mõjutab oluliselt nii töö leidmist kui palganumbrit ning kahe võõrkeele oskamine on Eesti tööturul oluliselt kõrgemalt tasustatud kui ühe võõrkeele oskus. Tähtis on ka keeleoskuse tase – heal tasemel keeleoskus toob üldjuhul kõrgema palga kui keskpärane oskus.