Sa oled siin

Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

28. aprill 2016 - 7:22
Uno Laur istutas Väike-Maarja keeletammikusse puu. Foto: Ly Ipsberg.

Täna tähistatakse Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva. Tänavune laureaat laevakapten Uno Laur räägib merekeelest ja merendusalase terminoloogia arendamisest ning traditsiooni kohaselt istutab kohalikku keeletammikusse oma puu.

Keelepäev algab Väike-Maarja seltsimajas kell 11 konverentsiga, mille põhiteema on merekeel. Lisaks auhinnalaureaadile Uno Laurile kõnelevad merenduse oskussõnadest, Merevikist ja Merekeele nõukoja tööst ka nõukoja esimees Peedu Kass ja liige Tauri Roosipuu.

Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja Gümnaasium.

Ajakava

Taustainfo

  • Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat kapten Uno Laur on õppinud merendust eesti keeles ja ta peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid korrektsed terminid olemas. 1973. aastal algatas Uno Laur Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks.
  • Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal „Mereleksikon“ ning 2008. aastal "Inglise-eesti meresõnaraamat“. „Mereleksikoni“ kaasajastamiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia Mereviki, mida pidevalt täiendatakse.
  • Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Leelo Tunglale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.