Sa oled siin

Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

23. aprill 2015 - 8:49

Täna kell 11 algab Väike-Maarja seltsimajas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäev, kus tänavune auhinnalaureaat Leelo Tungal räägib keelest ja meelest laste loodud muinasjuttudes. Traditsiooni kohaselt istutab laureaat keelepäeva lõpus kohalikku keeletammikusse oma puu.

Keelepäeval esinevad veel Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased, Leelo Tunglast kõneleb Irma Raatma Väike-Maarja raamatukogust, kirjandusteadlase Märt Väljataga ettekande teemaks on keel ja luule.

Ministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus annab üle tänukirjad Wiedemanni keeleauhinna asutajatele. Auhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild.

Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja Gümnaasium.

Ajakava

Taustainfo

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Auhind anti laureaadile üle 24. veebruaril.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Arvo Krikmannile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.