Sa oled siin

Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

23. aprill 2015 - 8:49

Täna kell 11 algab Väike-Maarja seltsimajas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäev, kus tänavune auhinnalaureaat Leelo Tungal räägib keelest ja meelest laste loodud muinasjuttudes. Traditsiooni kohaselt istutab laureaat keelepäeva lõpus kohalikku keeletammikusse oma puu.

Keelepäeval esinevad veel Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased, Leelo Tunglast kõneleb Irma Raatma Väike-Maarja raamatukogust, kirjandusteadlase Märt Väljataga ettekande teemaks on keel ja luule.

Ministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus annab üle tänukirjad Wiedemanni keeleauhinna asutajatele. Auhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild.

Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja Gümnaasium.

Ajakava

Taustainfo

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Auhind anti laureaadile üle 24. veebruaril.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Arvo Krikmannile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.