Sa oled siin

Uuring: noori huvitav info on neile kättesaadav ja piisav, arenguruumi on mugavuse ja kiiruse osas

13. oktoober 2016 - 6:44

Äsja valminud noorteinfo analüüsist selgub, et Eesti noorte hinnangul on neid huvitav info kergesti leitav ja arusaadav, enim otsitakse infot õppimisvõimaluste kohta ja peamine infoallikas on internet. Info saamisel peavad noored väga oluliseks kiirust ja kasutajamugavust ning ootavad nende arendamiseks uudseid ja nutikaid lahendusi.  

Konsultatsioonifirma EY (Ernst & Young) läbiviidud uuringu kohaselt peavad noored enda info otsimise oskusi heaks. 82% küsitluses osalenutest vastasid, et nad teavad, kust huvipakkuvate teemade kohta infot otsida. 68% vastanutest leidsid, et info leidmine on lihtne. Noored tõid esile ka kiiruse olulisust info leidmisel – 40% vastanutest märkisid, et soovivad saada infot mõne tunni jooksul.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla sõnul näitavad tulemused, et tähtis pole mitte ainult sisu, vaid samavõrd oluline on ka info edastamise viis. „Noorteinfo teenuse arendamisel peame lähtuma noorte vajadustest ja info tarbimise harjumustest,“ märkis Rohtla. „Senisest rohkem tuleb pakkuda infot ka proaktiivselt, et jõuda nende noorteni, kes ei oska või soovi infot aktiivselt otsida, või mille vajadusest nad ei pruugi ise teadlikud olla. Seetõttu on oluline arendada ka vahetut infotööd noorsootöötajate kaasabil noortele võimalikult lähedal, näiteks koolis ja noortekeskuses.“ Ta lisas, et küsitlusele vastanud noored tegid ka ise ettepanekuid, mida või kuidas arendada. „Näiteks sündmuste info paremaks edastamiseks pakutakse välja mobiilirakenduse loomist, mis edastaks noortele teavet asukohapõhiselt ehk neile lähedal olevate noortekeskuste, huviringide ja muude noorteürituste kohta. Killustatud info soovitatakse koondada terviklikesse lahendustesse.“

Peamine infoallikas on internet

Küsitlus näitab, et noored eelistavad infot otsida peamiselt internetist (92%) või pöörduda info saamiseks sõpruskonna (77%) või pereliikmete (63%) poole. Kolm neljandikku vastanutest nimetas infoallikana Youtube’i või mõnda otsingumootorit (Google, Bing jmt), kaks kolmandikku Facebook’i ja veidi üle poolte (57%) elektroonset õppeinfosüsteemi eKooli või Stuudiumi.

Interneti võimalustest kõige vähem kasutavad noored info otsimiseks spetsiaalseid noorteinfo portaale. Muule meediale – televisioon, raadio, ajalehed-ajakirjad – noored teabe otsimisel eriti ei toetu. Ka senised teavitamis- ja nõustamiskeskused ei ole kuigi mõjusad infoallikad, nende teenuseid kasutab kuni kümme 10% noortest.

Noorte infovajadus on kõige enam seotud õppimisvõimaluste, huvihariduse ja –tegevuse, tervise ja töötamisega. Eestis õppimise kohta on infot otsinud iga teine küsitlusele vastanud noor. Peaaegu pooled uuringus osalenud on otsinud infot tervise teemadel, rohkem kui kolmandik on otsinud infot huviringide ja huvikoolide ning töötamise võimaluste kohta. Ligikaudu kolmandik vastanutest on otsinud infot erinevatel meelelahustuslikel teemadel. Pea iga kümnes noor ei ole viimase aasta jooksul üldse infot otsinud, tuues põhjuseks, et puudub vajadus või huvi.

Konsultatsioonifirma EY (Enrst & Young) koostas analüüsi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel.
Veebiküsitlus 7-26-aastaste noorte seas toimus tänavu kevadel, kokku laekus 2075 vastust. Lisaks korraldati intervjuud noorsootöötajatega ning kaardistati varem läbiviidud analüüse ja strateegiadokumente.

Noorteinfo teenuse kättesaadavuse ja kasutajamugavuse tõstmise analüüsi tutvustatakse täna kell 11 Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses.

Ajakirjanikud on oodatud!

Veel uudiseid samal teemal

28.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Riik toetab koole kaasaegse ja uuendusliku õppevara soetamisel

Tänasest saavad koolid taotleda toetust kaasaegse ja uuendusliku õppevara soetamiseks, et luua uusi ja uudseid õppimise ning õpetamise võimalusi.

25.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020

Eesti teadlaste osalus Euroopa Liidu programmis Horisont 2020 üha suureneb, alates 2014. aastast on Eesti teadusprojektid saanud kokku üle 72,6 miljoni euro.