Sa oled siin

Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul

5. veebruar 2015 - 8:43

Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringu kohaselt on vilistlased läbitud õpingutega rahul ja tulevad oma töökohas tööalaselt hästi toime. Uuringu tulemusi tutvustatakse täna kell 14 Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis.

Äsja valminud Eesti kõrgkoolide 2012. aasta vilistlaste uuringu eesmärk oli ülevaate saamine vilistlaste lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ja hinnangutest õppetöö kvaliteedile. See on järg 2011. aasta uuringule, mil küsitleti 2009. aastal lõpetanuid. Üldjoontes on kahe uuringu tulemused sarnased. 

Tulemused näitavad, et õpingud vastasid üldjuhul vilistlaste ootustele. Rahulolevaid vilistlasi on rohkem magistri- ja doktoriõpe lõpetanute ning välismaalaste hulgas. See on seletatav teadlikuma valikuga – õpinguid alustades oli neil sagedamini selge ülevaade õppekava eesmärkidest ja õpiväljunditest. 96% vilistlastest lähtus õppima asudes ennekõike huvist eriala ja/või valdkonna vastu. Erialavalikul ei peetud oluliseks karjäärinõustamist ja esimese eelistusena valitud erialale mitte sisse saamist.

Kriitilisemad on vilistlased praktikavõimaluste suhtes: pooled vastanutest ei olnud pakutavate võimalustega rahul. Eristusid rakenduskõrghariduse lõpetanud, kellest rohkem kui kolmveerandi arvates sisaldas õppekava praktikat piisavalt.

Mõningast kriitikat pälvis ka kõrgkoolis omandatud pädevuste vastavus tööandjate ootustele. Vilistlased pidasid nõrgemaks üldpädevuste, näiteks juhtimisoskuste arendamist õpingute ajal. Vastanute arvates hindavad tööandjad rohkem üldpädevusi, koolist aga saadakse eelkõige erialaseid teadmisi.

Õpingute ajal ei vajanud abi tuutoritelt ega karjääri- ja õppekorraldusnõustajatelt 45% vilistlastest ehk neist, kes lõpetasid kõrgkooli edukalt. Siiski leidis 12% vastanutest, et nad vajasid, kuid ei saanud tuge piisavalt.

Õpingute ajal töötamine on vähenenud

Õpingute ajal töötamine on võrreldes 2009. aastaga vähenenud 80 protsendilt 74 protsendile. Olulisim põhjus õppimise kõrvalt töötamiseks on endiselt majanduslik toimetulek, kuid olulised olid ka teised põhjused: soov ennast teostada ja saada erialast töökogemust. 

Väga lähedalt oli omandatud eriala ja õpinguteaegne töö seotud 37% vastanutest, suures osas olid töö ja õpingud seotud 20% vastanutest ning ligi veerandil õpingute ajal töötanud vilistlastest puudus seos õpinguteaegse töö ja eriala vahel. Ootuspäraselt on töö ja õpingud rohkem seotud tervise, arvutiteaduste ja hariduse valdkonna lõpetanutel. Vähim olid õpingud ja töö seotud põllumajanduse ja humanitaaria valdkonna lõpetanutel. Võrreldes teiste õppetasemetega kulus bakalaureuseõppe läbinutel erialase töö leidmiseks kõige kauem aega. Samuti oli erialase töö leidmine keerulisem õiguse, humanitaaria, kunstide, teeninduse, sotsiaal- ja käitumisteaduste ning ajakirjanduse valdkonna lõpetanutel.

Ligi kaks aastat pärast lõpetamist on 82% vastanutest töökoht, kusjuures veerand jätkab õpinguid ja töötab samal ajal. Vilistlastest 18% ei tööta, enamus mittetöötavatest vilistlastest kas õpivad, on lapsega/lastega kodused või on ajateenistuses. Töötute arv peale lõpetamist on pea olematu.

75% töötavatest vilistlastest töötab enda hinnangul ametis, mis eeldab kõrgharidust. 14% vastanute põhitöö ei ole seotud omandatud erialaga. Lisaks sellele, et lõpetanu ei leidnud erialast tööd, oli mitte erialasel tööl töötamisel ka teisi põhjusi, näiteks tõdesid paljud neist, et teises ametis on palk ja töötingimused paremad, antud töö on huvitavam vms.

Kehtib seaduspärasus, mida kõrgem haridustase, seda suurem on palk. Valdkondade lõikes paistavad eriti silma arvutiteadused, kus kolmandiku vastanute palk on üle 1800 euro kuus. Madalamatesse palgagruppidesse jäävad kunstide, humanitaaria ning üldine loodus- ja täppisteaduste valdkondade lõpetanud. Ligi 60% vastanutest, kes uuringus osalemise ajal töötasid, tõusis palk pärast lõpetamist.

Vilistlasuuringu veebi-põhisele ankeetküsimustikule vastas ligi 3300 vilistlast 22 kõrgkoolist.

Uuringu viis läbi Cumulus Consulting OÜ koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sihtasutusega Archimedes ning kõrgkoolidega.

Uuringu terviktekst

Lühikokkuvõte

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

28.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Riik toetab koole kaasaegse ja uuendusliku õppevara soetamisel

Tänasest saavad koolid taotleda toetust kaasaegse ja uuendusliku õppevara soetamiseks, et luua uusi ja uudseid õppimise ning õpetamise võimalusi.

25.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020

Eesti teadlaste osalus Euroopa Liidu programmis Horisont 2020 üha suureneb, alates 2014. aastast on Eesti teadusprojektid saanud kokku üle 72,6 miljoni euro.