Sa oled siin

Uuring: eesti keele staatus on tugev, kaitsmise kõrval tuleb keelt ka arendada

24. mai 2017 - 8:59

Eesti keeleseisundi värske uuringu kohaselt on eesti keele staatus tugevam kui kunagi varem ning keele kaitsmise kõrval tuleb rohkem tähelepanu pöörata selle võimalustele ja arendamisele.

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring sõnumi, et peaksime senisest rohkem rääkima heakeelsusest ja eesti keele võimalustest, mitte ohustatusest. „Eesti keel on ressurss, mitte kaitsepositsioonil kindlus,“ ütles Kärtner. „Kaitsepositsioon ei kasvata eesti keele kõnelejate arvu ega suurenda selle väärtust. Kui näeme keelt võimalusena, siis võidavad sellest nii eesti keelt emakeelena kui teise keelena kõnelejad.“

Kärtner lisas, et intensiivsete keelekontaktide tõttu muutub keel, peamiselt sõnavara, kiiresti, ning keeleteadlastel tuleb kohaneda rahvusvahelistumise ja ühiskonna muutumisega. „Olulised võtmesõnad on tasakaal ja otstarbekus, näiteks tuleb leida kõrghariduses ja teaduses tasakaalumoment eesti ja inglise keele vahel ning koolitundides eesti keelt õpetades aine- ja õpilaskesksuse vahel. Keeletaristu ja -tehnoloogia arendamisel saab ja tuleb suurendada kasutajasõbralikkust.“

Eesti keele tugevuse kinnituseks on ka selle riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus. Samas leidub piirkondi ja valdkondi, kus eesti keele positsioon on haavatavam, näiteks kõrghariduse ja IT valdkonnad, venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad ning väliseesti hargmaised ja väiksemad kogukonnad.

Intervjuudest tõstatus Eesti muukeelsete lapsevanemate mure, et eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega, milles nähakse keeleõppe edukuse pärssijat.

Üha aktuaalsemaks muutub mitmekeelsus, seda peaks soosima ja pakkuma rohkem tuge mitmekeelsete laste vanematele. Nõustamist vajavad nii vene emakeelega laste vanemad kui ka väljaspool Eestit elavad emad-isad, kes soovivad oma laste eesti keele oskust säilitada ja arendada, samuti uus-sisserändajad ning pered, kus kasutatakse paralleelselt mitut keelt.

Parandada saab valmisolekut õpetada eesti keelt uus-sisserändajatele: oluline on keelekursuste tõhusus, kättesaadavus, paindlikkus ning vastavus õppija vajadustele. Keelehariduse üks oluline osa on ka kasvatada tolerantsust eesti keelt teistmoodi rääkivate inimeste ja lugupidamist teiste keelte vastu.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine on vajalik, kuid eesti ja inglise keele vahel tuleb hoida tasakaalu. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu üliõpilaste suulisele ja kirjalikule eneseväljendusele. Oskussõnavara läbimõeldud kohandamine on võimalus keelemuutusi juhtida, ilma et teatud erialad ja valdkonnad ingliskeelestuksid ning sestap on oluline jätkuvalt panustada terminitöösse.

Eesti keeleseisundi uuringu tulemusi tutvustatakse täna kell 14 Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis. Kõik huvilised on oodatud!

Taustainfo

  • Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatuse, maine, õppe, uurimise ja arendamise olukord Eestis. Uuringu läbiviimisel võeti arvesse keelevaldkonna seniseid uuringuid, strateegiate ja arengukavade rakendamisega seotud kogemusi, statistikat, seireid, lisaks viidi läbi intervjuud.
  • Uuring on aluseks loodavale Eesti keelestrateegiale aastateks 2018-2027.
  • Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Balti uuringute instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.
Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

03.08.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Noorteamet alustab tööd

Täna alustab tööd SA Innove, SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal loodud Haridus- ja Noorteamet.

31.07.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Kriisitoetus „Terve Eesti suvi“ jõuab lühilaagrite ja -malevate kaudu 24 000 nooreni

Juuli alguseni said  lühilaagrite- ja malevate korraldajad taotleda kriisitoetust „Terve Eesti suvi“, võimaldamaks suuremale hulgale noortele suve aktiivset sisustamist.