Sa oled siin

UNESCO peakonverentsil tõsteti Eestit esile kui tõhusat ja nutikat riiki

2. november 2017 - 12:22
Minister Mailis Reps UNESCO peakonverentsil
Minister Mailis Reps UNESCO peakonverentsil. Foto: Ingrid Amer

Eile õhtul Pariisis toimunud UNESCO peakonverentsil tõstis OECD Eestit 195 riigi ees eriliselt esile kui efektiivselt ressurssidega majandavat nutikat riiki. Peakonverentsil ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et Eesti kasutab hariduses ulatuslikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi, mis tagavad valdkonna kestliku arengu ja on oluliseks suunanäitajaks maailmas.

Konverentsi arutelus keskenduti UNESCO visioonile hariduse eesmärkidest, mis on seotud ka Eesti elukestva õppe strateegia ning täpsemalt õpikäsituse muutumisega. Paneeldiskussioonis rõhutas minister: “Need eesmärgid, mida UNESCO hariduses seab, on Eesti oma initsiatiivil juba siseriiklikult strateegiliste eesmärkidega paika pannud.” Uuenev õpikäsitus tähendab õpilaste individuaalsete erinevustega arvestamist ning aineteadmiste kõrval suurema tähelepanu pööramist nn 21.sajandi oskustele, milleks on nt õpioskused, koostööoskused ja enda juhtimise oskused. Minister tõi välja Eesti haridussüsteemi tugevusena koolide suure autonoomia nii pedagoogilistes kui praktilistes küsimustes ning koolipidajate vastutuse koolikeskkonna parendamisel.

Samuti käsitleti konverentsil haridusandmete kogumist ning nende avaldamist. Eestis on selleks saadaval koolide toimimist kajastavad tulemuslikkuse näitajad portaalis Haridussilm, mille andmed põhinevad peamiselt Eesti Hariduse Infosüsteemil ning neid kasutatakse igapäevaselt hariduspoliitika kujundamisel.

UNESCO peakonverents toimub iga kahe aasta tagant ning seal osalevad UNESCO liikmesriikide esindajad, assotsieerunud liikmed ja vaatlejad väljastpoolt UNESCOt, valitsuste vahelistest ja valitsusvälistest organsatsioonidest. Peakonverentsil määratakse kindlaks UNESCO poliitika ja peamised tööliinid.

TAUST:

  • ÜRO tippkohtumisel 2015. a võtsid maailma riigipead ja valitsusjuhid vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030, mille peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga.
  • Tegevuskava 2030 määrab kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki ning suunised nende elluviimiseks. Eesmärgid katavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, hariduse, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemad. Hariduse eesmärkide täitmise koordineerimine anti 2015. aastal UNESCOle.
  • Olukord Eesti säästva arengu hariduseesmärgi täitmisel:

- Eestis on haridus kõigile kättesaadav ning tasuta. Oluline läbiv põhimõte kõikidel haridustasemetel on, et õpivõimalused vastaks inimeste vajadustele ning võimetele ning aitaksid tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
- Alushariduse valdkonnas on oluline tagada lapsehoiukoht ja kvaliteetne alusharidus kõigile soovijatele. Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatakse 3000 uue lapsehoiukoha loomist aastaks 2020.
- Põhi- ja keskhariduse astmetel on proovikiviks ressursside kasutuse efektiivsus ja koolivõrgu kohanemine demograafiliste muudatustega.
- Kõrghariduse vallas on eesmärk edendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidust, mis toetab Eesti majanduse kasvuvaldkondade ja ühiskonna arengut, valmistades ette spetsialiste nii kasvualadel kui ka riigi kultuuri ja toimimise jaoks vajalikes valdkondades.
- Elukestva õppe võimaluste pakkumiseks viiakse ellu täiskasvanuhariduse programmi, mille eesmärk on parandada Eesti täiskasvanud elanikkonna võimalusi osaleda kvaliteetses, paindlike ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavas elukestvas õppes.

Näitaja Hetkeseis Sihttase

Põhihariduse või madalama haridustasemega
õpinguid mittejätkavate
noorte (18–24) osakaal (Eesti 2020)

10,9% (2016) 9.5% (2020)
Eri- ja kutsealase hariduseta
täiskasvanute
(25–64) osakaal (Eesti 2020)
28,5% (2016) 30% (2020)
Täiskasvanute õppes osaluse
määr (Eesti 2020)
15,7% (2016) 20% (2020)
Kolmanda haridustasemega
30−34-aastaste
osakaal earühmas (Eesti 2020)
45,24% (2016) 40% (2020)

Andmed: Eesti konkurentsivõime kava “Eesti 2020”

Veel uudiseid samal teemal

16.01.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Valitsuskabinetis anti heakskiit Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala korrastamise plaanile

Valitsus otsustas toetada haridus- ja teadusministri ettepanekut moodustada SA Innove, SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal haridus- ja noortevaldkonna ühendamet, mille nimeks saab Haridus- ja Noorteamet. Valitsuskabinetis toetati ka ettepanekut nimetada Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks, tagades Eesti Keele Instituudi iseseisvuse ja rolli säilimise. Haridus- ja Teadusministeerium sai ülesande valmistada ette eelnõu arvestusega, et loodavad ametid alustaksid tööd hiljemalt 1. augustil 2020.

15.01.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Huvitava Kooli hariduskonverentsil keskendutakse õppimisele ja ajale

Täna ja homme toimub Tartu Ülikooli spordihoones algatuse Huvitav Kool VII hariduskonverents, mis seekord kannab pealkirja „Õppimise aeg“.