Sa oled siin

Üliõpilaste eesti keele oskus on viie aasta jooksul samaks jäänud

3. detsember 2015 - 7:23

Kõrgkoolide esmakursuslaste seas läbi viidud kordusuuring näitab, et üliõpilaste eesti keele kui emakeele oskuse keskmine tase on viimase viie aasta jooksul samaks jäänud. Samas on heade ja väga heade tulemustega tudengite hulk tõusnud 20lt protsendilt 30ni ja nõrgema sooritusega vastajaid oli seekord 3 protsenti vähem, 40 protsenti.

Tartu ülikooli töörühma poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli vaadelda, kuidas kõrgkoolide esmakursuslased on omandanud gümnaasiumi ainekavas sätestatud eesti keele pädevuse.

Uuringust selgus, et üliõpilaste õigekeelsusoskuse tase on kõrgem kui funktsionaalse keeleoskuse tase, keskmine punktide arv on vastavalt 63 ja 52. Hea tulemuse saavutasid üliõpilased sõnade käänamise ja pööramise ülesandes. Väga hästi said üliõpilased hakkama ka ametliku e-kirja koostamise ülesandega, mis näitab, et elektroonilise suhtluse reeglid ja etikett on õpingute ja igapäevase praktika käigus omandatud. Õigekeelsusülesandes koguti samas keskmiselt 54 punkti, mis on rahuldav tulemus. Sõnavaraülesannete tulemused näitavad, et igapäevase sõnavaraga saadi hästi hakkama, puudujääke on harvema ja poeetilise sõnavara tundmisega.

Uuring Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase

Taustainfo
• Nii 2010. kui 2015. aasta uuringus kasutati sama kirjalikku testi, millega hinnati kirjakeele valdamise taset ja funktsionaalset keelekasutusoskust.
• Uuring viidi läbi ajavahemikus september 2014 kuni august 2015, töörühma juhtis Tartu ülikooli dotsent Kersti Lepajõe.
• Testi sooritas 187 üliõpilast – esindatud olid kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, kõige rohkem testitavaid oli Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

23.08.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta-analüüs 2017: kümne aastaga on välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda

Täna avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2017 annab ülevaate ministeeriumi vastutusvaldkondade arengutest ning keskendub Eesti hariduse viiele tugevusele, millest rahvusvaheliselt paistavad enim silma Eesti õpilaste head oskused ning õpetajate töötasu kasv. Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

22.08.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutse pressibriifile: Haridus- ja Teadusministeerium tutvustab aasta-analüüsi

Minister Mailis Reps ja analüüsiosakonna juhataja Aune Valk tutvustavad homsel pressibriifil uut Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüsi, mis annab ülevaate arengutest Eesti hariduse, teaduse, noorte- ja keelepoliitika ning arhiivinduse valdkonnas.