Sa oled siin

Üliõpilaste eesti keele oskus on viie aasta jooksul samaks jäänud

3. detsember 2015 - 7:23

Kõrgkoolide esmakursuslaste seas läbi viidud kordusuuring näitab, et üliõpilaste eesti keele kui emakeele oskuse keskmine tase on viimase viie aasta jooksul samaks jäänud. Samas on heade ja väga heade tulemustega tudengite hulk tõusnud 20lt protsendilt 30ni ja nõrgema sooritusega vastajaid oli seekord 3 protsenti vähem, 40 protsenti.

Tartu ülikooli töörühma poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli vaadelda, kuidas kõrgkoolide esmakursuslased on omandanud gümnaasiumi ainekavas sätestatud eesti keele pädevuse.

Uuringust selgus, et üliõpilaste õigekeelsusoskuse tase on kõrgem kui funktsionaalse keeleoskuse tase, keskmine punktide arv on vastavalt 63 ja 52. Hea tulemuse saavutasid üliõpilased sõnade käänamise ja pööramise ülesandes. Väga hästi said üliõpilased hakkama ka ametliku e-kirja koostamise ülesandega, mis näitab, et elektroonilise suhtluse reeglid ja etikett on õpingute ja igapäevase praktika käigus omandatud. Õigekeelsusülesandes koguti samas keskmiselt 54 punkti, mis on rahuldav tulemus. Sõnavaraülesannete tulemused näitavad, et igapäevase sõnavaraga saadi hästi hakkama, puudujääke on harvema ja poeetilise sõnavara tundmisega.

Uuring Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase

Taustainfo
• Nii 2010. kui 2015. aasta uuringus kasutati sama kirjalikku testi, millega hinnati kirjakeele valdamise taset ja funktsionaalset keelekasutusoskust.
• Uuring viidi läbi ajavahemikus september 2014 kuni august 2015, töörühma juhtis Tartu ülikooli dotsent Kersti Lepajõe.
• Testi sooritas 187 üliõpilast – esindatud olid kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, kõige rohkem testitavaid oli Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

18.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Mailis Reps: küberkiusamise ennetamine on turvalise koolitee osa

Septembris algas sotsiaalkampaania #suurimjulgus, mille peamiseks eesmärgiks on küberkiusamise ohvrite eest väljaastumine ja aktuaalsele probleemile tähelepanu pööramine.

Konverents "Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas" Foto: Erik Peinar
16.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Teaduse ühiskondliku mõju tugevdamiseks tuleb suurendada rahastamist ja panustada inimestesse

Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas” leiti, et teaduse ühiskondliku positsiooni tugevdamiseks tuleb enam panustada inimestesse, kes muutusi ellu viivad ning tagada teadusele stabiilsem ja suurem rahastus riikide ja Euroopa Liidu poolt. Osapooltele anti üle Tallinna Üleskutse (Tallinn Call for Action 2017), mis toob välja nende rolli ja vastutuse, et suurendada teaduse investeeringuid, mõju ja usaldust.