Sa oled siin

Ülikooliseadus eeldab tudengikandidaadilt teadlikku erialavalikut

13. juuli 2005 - 0:00

Kui üliõpilane on eriala valesti valinud ja soovib õppekava vahetada, saab ta seda teha, kuid riik neid õpinguid enam ei finantseeri.

Riigieelarvelisel kohal ülikoolis õppiv või ülikooli lõpetanud inimene ei saa õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima riigieelarvelisele kohale samal kõrgharidusastmel. Riigieelarvelisel kohal õppinud, kui õpingud katkestanud inimese võib ülikool ennistada riigieelarvelisele kohale samas õppevaldkonnas, kui ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Teist korda riigieelarvelisele kohale kandideerijatel ei tasu loota võimalusele, et nö nad vahele ei jää. Sisseastumisel küsitakse õppeasutuses üliõpilaskandidaadi käest, kas ta on riigieelarvelisel kohal õppinud. Kui üliõpilane esitab valeinfot, ilmneb see siis, kui üliõpilase andmeid hakatakse üliõpilaste registrisse sisestama. Vastuvõetud üliõpilaste kohta peavad andmed esitama kõik õppeasutused ja kõik üliõpilased kantakse ka registrisse.

2002. aastal rakendunud 3+2 süsteemis toimub kitsam erialavalik alles magistriastmes, bakalaureuseastmes omandatakse valdkonna üldteadmised. Seega on 3-aastase bakalaureuseõppe riigieelarvelistel üliõpilastel paindlikumad võimalused oma esialgset valikut muuta, võrreldes nn vanade, 4-aastaste bakalaureustega. Mil määral 3+2 süsteemi sisse programmeeritud paindlikkus tegelikkuses realiseerub, selles osas annavad selgust bakalaureuseõppest magistriõppesse ülemineku kogemused lähiaastatel.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) osutab kehtiva Ülikooliseaduse jäikusele 13. juuli pöördumises Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Ministeeriumis alustatakse tööd seaduse kaasajastamiseks selle aasta sügisel ja EÜL-i ettepanekud võetakse arutusele.  Ministeerium nõustub EÜL-iga vajaduse osas süvendada teavitustööd ning arendada kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi. Sellekohase projektiga on Haridus- ja Teadusministeeriumis kavas alustada samuti selle aasta sügisel. Senise selgitustöö tulemusel on juba oluliselt suurenenud noorte teadlikkus akrediteeritud õppekavade eelistest ja tööturu võimalustest. 

Korduma kippuvad küsimused mitmel riigieelarvelisel kohal õppimisest, lähtudes kehtivast Ülikooliseadusest, on Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee – haridus – kõrgharidus – riiklik koolitustellimus (http://www.hm.ee/uus/hm/client/download.php?id=1800).


Aire Koik
Haridus- ja Teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant
7350 155