Sa oled siin

Ühiskonnale vajalikke rakendusuuringuid toetab riik 28 miljoni euroga

23. jaanuar 2016 - 7:59

Järgmisel paaril aastal suunab Haridus- ja Teadusministeerium ühiskonnale vajalikeks rakenduslikeks teadusuuringuteks 28 miljonit eurot.

Minister Jürgen Ligi selgitas, et ministeeriumi eesmärk on kindlustada, et teadustulemused leiaksid rohkem rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamisel. „Teadusasutuste kompetentsi maksab rohkem kasutada erinevate poliitikaotsuste tegemise juures. Selleks aga vajame, et ministeeriumide ja teiste riigiasutuste sidemeid teadusasutuste ja ülikoolidega oleksid tugevamad kui praegu,“ sõnas minister Ligi.

Toetusega suurendatakse ülikoolide ja teadusasutuste võimekust ja motivatsiooni läbi viia rakendusuuringuid ühiskonnale aktuaalsetel teemadel. Kuigi seaduse järgi on kõigi ministeeriumide ülesanne oma valitsemisalale tarviliku teadustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, on siiani praktika ministeeriumide lõikes olnud väga erinev.

Lisaks uuringutele toetatakse ka poliitikaseiret ja analüüse, teadusnõunike ametikohti ministeeriumides ning infosüsteemide, sh Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS arendamist.

Taust
• Tegevuste elluviimist koordineerib Eesti Teadusagentuur.
• Meetme kogumaksumus on 28 miljonit eurot, millest EL toetuse osakaal on kuni 85%, riikliku kaasfinantseeringu osakaal kuni 5% ja omaosalus umbes 10%.
• Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia üks põhieesmärk on teaduse ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine.
• Valitsusliidu lepingus seati eesmärgiks tugevdada ministeeriumide ja teiste riigiasutuste kompetentsi rakendusuuringute tellimiseks ja tulemuste kasutamiseks, samuti riigi rolli suurendamine teaduse strateegilisel suunamisel.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.