Sa oled siin

Tulevikutrendid paiskavad segi lineaarse töö- ja õpimaailma

18. november 2021 - 17:36
Fotograaf: Sven Soome

Teisenevas töömaailmas Eesti konkurentsivõime hoidmiseks tuleb meil muutuda õppimisel ja õppimisvõimaluste pakkumisel senisest oluliselt paindlikumaks, tõdeti OSKA konverentsil "Kosmoselend tulevikku".

Konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Liina Kersna küsis, mis on ühist OSKA konverentsil ja kosmosel ning selgitas: „Ajast aega on püütud ennustada tulevikku taevatähtede järgi, tänapäeval saab probleemi lahendada teaduspõhisemalt. Üheks võimaluseks on Kutsekoja koostatud OSKA raportid, mis aitavad prognoosida Eesti majanduse arenguks vajaliku tööjõu- ja oskuste vajadust lähimaks kümneks aastaks.“

Ka Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pidas trendide kaardistamist oluliseks, et mõista, milline võib tulevik olla, nii et saaksime muutusteks valmistuda ja mitte järgi lohiseda.

Aas tõdes, et elame suurte muutuste keskkonnas. „Oleme läbi tegemas digipööret, rohepööret, innovatsioonipööret, meil toimuvad suured demograafilised ja geopoliitilised nihked, muutused väärtusmaailmas. Loomulikult mõjutavad kõik need megatrendid Eesti ühiskonda, Eesti riigi toimimist, meie majandust  ja tööturgu,“ nentis Aas. Ta tõi välja, et Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud tänu positiivsele tagasirändele. Siiski on meie tööealine elanikkond vähenemas ja see toimub väga kiirelt. 1990ndate madala sündimuse tagajärjel oleme olukorras, kus meil kaob igal aastal tööturult 6000 inimest.

Aas märkis, et Eesti on väikse turuga, vananeva ja kalli tööjõuga riik, mis muuhulgas on senini üsna skeptiliselt suhtunud ka välistööjõu kaasamisse. „Selline riik saab jõukaks ainult siis, kui oleme oluliselt nutikamad ja paremate oskustega kui meie konkurendid, teised riigid meie regioonis. Aga kas me ikka oleme?“ küsis Aas. „Kuidas lahendada seda ülikeerulist valemit, kus meil on kahanev tööinimeste arv ja samal ajal me vajame radikaalselt teistsuguseid oskusi?“

Praegune olukord on ka teistele riikidele uus, mistõttu ei ole lahendust kellegi käest küsida, vaid igaüks peab selle ise leidma.  „See on võimalik, kui meil on maailma parim haridussüsteem ja seda kõikidel haridustasemetel. Peame õpetama õigeid asju, tegema seda väga süsteemselt ja targalt,“ toonitas Aas hariduse olulisust Eestile.

Vaja on ülekantavaid oskusi

Töö- ja haridusvaldkonna tuleviku üle arutlenud panelistid tõdesid, et prognoosimine ei ole täppisteadus – seda, mis suunas trendid pöörata võivad, ei saa alati ette näha.  Seetõttu on oluliseks märksõnaks paindlikkus. Demograafiliste muutuste tulemusena peavad inimesed tulevikus kõrgema eani tööl käima ning karjääri jooksul 3-4 korda ümber õppima. See on väljakutse nii inimestele endile, tööandjatele kui ka täiend- ja ümberõppe korraldusele. Aina enam vajavad inimesed väiksemaid õpiampse, õppekavad peavad muutuma dünaamilisemaks ning neid tuleb sagedamini kaasajastada. Lineaarne haridusmudel on muutumas, aina olulisemaks saavad elukestev õpe ja oskused, mida omandatakse töö käigus.

Erialaste teadmiste õpetamise ja õppimise kõrval tuleb hakata pöörama tähelepanu koostöö- ja seoste loomise võime arendamisele. Uue oskusena peaksid tänased õpilased koolis omandama programmeerimiskeele, et tulla toime töömaailmas, kus aina rohkem on vaja digioskusi ning toimetada masinatega.

Endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, kes kommenteeris konverentsil tehnoloogia teemat, tõdes, et need riigid ja ettevõtted, kes on digitehnoloogiaga sina peal, on konkurentsieelises, need aga, kes otsustavad teha asju vanamoodi ning digipöördega mitte kaasa tulla, langevad konkurentsist välja.

Karu sõnul ei ole automatiseerimine ja digitaliseerimine eesmärk iseenesest, vaid vahend tööjõu vähenemisega toime tulemiseks. Seejuures ei tohi unustada inimesi, kelle töökohad automatiseeritakse ning tuleb mõelda, millised on nende järgmised võimalikud sammud tööturul.

Palju uusi töökohti toob kaasa rohepööre, kinnitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius. Samas käib rohepöördega kaasas ka teatud töökohtade kadumine ning inimestel tuleb olla valmis liikuma ühest valdkonnast teise. Neil, kes ei suuda ümber õppida, võib minna raskeks.
Kohustused inimeste täiend- ja ümberõppe toetamisel on nii ettevõtjatel kui riigil.

Muutustega tuleviku tööturul aitavad inimestel paremini toime tulla kiire kohanemisvõime ja eksperimenteerimisjulgus. Üks võimalus selliste oskuste arendamiseks on koguda mobiilsuskapitali. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõi välja, et inimesed, kes on rohkem välismaal viibinud, on julgemad ja kardavad vähem uusi olukordi. Seetõttu ei peaks õpi- ja töörännet kartma, vaid seda normaliseerima.
Tammaru usub, et praeguste arengute jätkudes Eesti atraktiivsus tõuseb ning tööjõu sissevool Eestisse kasvab.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets tõdes, et riikide vahel käib võitlus eelkõige just kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu pärast. Ta usub, et talente saame Eestisse meelitada läbi haridussüsteemi ja tarkade töökohtade loomise. IT-valdkonnas oleme selle niši loonud, ent meie palgatase ei ole veel sealmaal, et meil oleks teiste riikide ees tugev eelis. 

Teisalt konkureerivad riigid aina enam ka lihtsamat tööd tegevatele inimestele, samas kui n-ö keskmist oskustaset nõudvad töökohad on kadumas.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsent Triin Roosalu sõnul näitab selline trend, et ainult haridustase ei taga edukust tööturul. Ta märkis, et me tahame, et töö- ja õpimaailm oleks paindlik ja individualiseeritud, ent kui see käib ainult läbi tasemehariduse, võib midagi jääda saamata. Roosalu hinnangul tuleks meil hakata senisest enam väärtustama ülekantavaid oskusi, mis omandatakse väljaspool formaalset ja tööalast õpet.
Haridus- ja töömaailma tulevikutrende käsitlenud OSKA konverentsi modereeris teadlane ja saatejuht Aigar Vaigu.

OSKA konverentsi rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Konverentsi materjalid muutuvad järelvaadatavaks OSKA kodulehel.
Konverentsi pildid.

Veel uudiseid samal teemal

02.12.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Liina Kersna: Õpetajaid tuleb toetada kogu nende karjääri vältel

Tänasel UNESCO kõrgetasemelisel õpetajahariduse teemalisel kohtumisel rõhutas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et õpetajaid tuleb toetada kogu nende karjääri vältel.

02.12.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpetajate miinimumpalk tõuseb 2022. aasta 1. jaanuarist 1412 euroni

Valitsus otsustas täna, et õpetajate töötasu alammäär tõuseb 2022. aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra. Õpetajate arvestuslik keskmine palk kasvab sellega 1653 euroni kuus.