Sa oled siin

Tudengid peavad vajaduspõhist õppetoetust oluliseks abiks toimetulekul

10. september 2015 - 8:38

Vajaduspõhise õppetoetuse uuring näitab, et tudengid peavad vajaduspõhist õppetoetust oluliseks abiks toimetulekul – toetus annab võimaluse täiskoormusega õppida, lõpetada õpingud nominaalajaga ja pühenduda õpingutele ilma samal ajal täiskohaga töötamata.

Uuringust selgub, et vajaduspõhist õppetoetust taotlevad eelkõige madalama sissetuleku ning enda hinnangul kehva majandusliku olukorraga üliõpilased bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes.

Informeeritus vajaduspõhise õppetoetuse olemasolu kohta on väga hea – ainult 2% mitte taotlenud kuni 24-aastastest üliõpilastest vastasid, et ei olnud toetusest teadlikud. Kaks kolmandikku kõigist vastanutest hindavad oma teadmisi vajaduspõhisest õppetoetusest pigem heaks või väga heaks. Kõige kasulikumaks peetavad infoallikad on ühtlasi internetiotsingus õige lihtsamini leitavad – Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht ja riigiportaal Eesti.ee.

Üliõpilased peavad taotlemise protsessi selgeks, arusaadavaks ja lihtsaks ning üldjuhul leiavad, et toetuse taotlemisel ei tule palju vaeva näha.

Kuna vajaduspõhise õppetoetuse taotlejaid on olnud püsivalt vähem, kui neid, kel oleks toetusele õigus, uuriti ka põhjuseid, miks toetust ei taotleta. Mitte taotlenud tudengitest peaaegu kaks kolmandikku (62%) arvasid, et neil ei ole sellele toetusele õigust; rohkem kui pooled (56%) arvasid, et nad ei saaks vajaduspõhist õppetoetust; rohkem kui kolmandik (38%) vastasid, et neil ei ole toetuse järele vajadust. Fookusgrupi intervjuudest selgus, et mingil põhjusel on osal taotlusõiguslikel üliõpilastel tekkinud tunne, et neil pole õigust toetust taotleda.

Nii taotlemisaktiivsus kui ka teadlikkus erinevad kõrgkoolide lõikes. Üliõpilastel on erinevad kogemused sellega, kas ja kuivõrd neile on kõrgkoolis vajaduspõhisest õppetoetusest räägitud. Need erinevused osutavad kõrgkoolide olulisele rollile nii info edastamisel kui hoiakute kujundamisel.

Mitmed taotlemistingimused tekitavad tudengites rahulolematust. Näiteks peetakse ebaõiglaseks üliõpilaste sidumist oma vanemate sissetulekuga kuni 25. eluaastani. Rahulolematust tekitab see, et süsteem ei võta arvesse üliõpilase tegelikku olukorda – kas tema vanemad teda tegelikkuses toetavad, kas üliõpilane elab õpingute ajal vanematega ning missugused on õpingutega seotud kulutused.

„Tulemused kinnitavad, et vajaduspõhine õppetoetus üldiselt täidab oma eesmärki – toetada vähem kindlustatud peredest pärit üliõpilasi, kelle sissetulekud on püsivalt väikesed,“ ütles ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Anne Kivimäe. „Alanud õppeaastal vajaduspõhise õppetoetuse tingimused ei muutu, kuid taotlemistingimusi on edaspidi kindlasti vaja arendada. Meie eesmärk on jätkuvalt, et toetus jõuaks nendeni, kes seda vajavad ja et majanduslikud olud ei takistaks noortel kõrgharidust saada.“

Uuringu eesmärk oli hinnata üliõpilaste seas vajaduspõhise õppetoetuse põhimõtetest arusaamist ning uurida võimalikke kitsaskohti toetuse rakendumisel. Samuti sooviti uuringuga selgitada välja, miks märkimisväärne arv taotlemisõiguslikke üliõpilasi ei taotle vajaduspõhist õppetoetust.

Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeerium tellimusel läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tänavu kevadel toimus veebipõhine ankeetküsitlus. Ankeedi täitis lõpuni 3706 vastajat. Lisaks viidi läbi fookusrühma intervjuud, kus osalesid nii Tallinna kui Tartu kõrgkoolide üliõpilased.

Uuringu lõpparuanne

Taustainfo vajaduspõhise õppetoetuse kohta

• Taotleda saavad üliõpilased, kes astusid kõrgkooli 2013/2014. õppeaastal või hiljem.
• Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava vähemalt 75% ulatuses.
• Sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on 329 eurot. 2015/2016. õppeaastal võetakse aluseks 2014. aasta tuludeklaratsiooni andmed.
• Toetuse suurus on:
220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 82,25 eurot;
135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 82,26-164,50 eurot;
75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 164,51-329 eurot.
• Taotluse saab esitada viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.
• Taotlemine toimub riigiportaali Eesti.ee kaudu.
• Taotleja on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise  elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel.
• Taotleja õpingud ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.
• Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles.
• Riigiportaal hangib kõik vajalikud andmed automaatselt riiklikest andmebaasidest: Eesti Hariduse Infosüsteemist, Rahvastikuregistrist ja Maksukohustuslaste registrist.
• Lisainfo vajaduspõhise õppetoetuse kohta: oppetoetused@hm.ee.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

24.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete

Eesti noortevaldkonna prioriteedid eesistumise ajal on nutikas noorsootöö, noorte ja noortevaldkonna tulevik ning noorte vabatahtlik tegevus.

23.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleriks saab Tea Varrak


Vabariigi Valitsus kinnitas haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ettepanekul 27. märtsist Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleriks senise Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku.