Sa oled siin

Töökohapõhine õpe on kiireim võimalus tööpuuduse vastu võitlemisel

29. november 2016 - 10:03

„Töökohapõhist õppevormi nähakse kogu Euroopas kui kõige kiiremat võimalust noorte tööpuuduse vastu võitlemisel ning tööjõu ümberõppe korraldamisel,“ rõhutas Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo konverentsi „Töökohapõhine õpe – tööandja võimalus“ avamisel.

„Meil on viimase pooleteise aasta jooksul töökohal õppima asunud üle 1100 õppuri – see on olnud heaks proovikiviks, kuidas viia kutsekoolide ja ettevõtete tegelik koostöö uuele tasemele,“ ütles Helen Põllo.

„Peame oleme valmis otsima parimaid mudeleid, mis just meil siin ja praegu toimiksid, näiteks proovime ka kutsekeskharidusõpet töökohapõhises vormis. Kuna õpipoisi keskmine vanus on Eestis 35 aastat, siis püüame leida viise, kuidas koos tööandjatega kaasata programmi rohkem noori,“ loetles Põllo eesseisvaid eesmärke.

Tänasel konverentsil seataksegi fookus töökohapõhise õppe praktilistele näidetele. Saksamaa on maailmas tuntud kui väga tugeva kutseharidussüsteemiga riik ning neid teadmisi soovitakse ka üha enam Eestisse tuua.

Konverentsil esinevad teiste hulgas Matthias Döbler Berliini Infotehnoloogia ja Meditsiinitehnika Kutsekoolist, Sandra Kober Berliini Radisson Blu Hotellist, Markus Süßmann firmast Danpower GmbH, Florian Schröder Saksa-Balti Kaubanduskojast, Riina Veidenbaum Ida-Viru Kutsehariduskeskusest jt. Konverentsi rahastavad Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond ja Välisministeerium.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all. See annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka reaalse töö kogemus. Ettevõttel võimaldab õppevorm koolitada uusi ja olemasolevaid töötajaid. Viie aasta jooksul luuakse kokku kuni 8000 täiendavat õppekohta.

Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimuva Saksa-Balti Kaubanduskoja ja Innove korraldatud konverentsi kohta saab lisainfot siit.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

23.08.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta-analüüs 2017: kümne aastaga on välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda

Täna avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2017 annab ülevaate ministeeriumi vastutusvaldkondade arengutest ning keskendub Eesti hariduse viiele tugevusele, millest rahvusvaheliselt paistavad enim silma Eesti õpilaste head oskused ning õpetajate töötasu kasv. Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

22.08.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutse pressibriifile: Haridus- ja Teadusministeerium tutvustab aasta-analüüsi

Minister Mailis Reps ja analüüsiosakonna juhataja Aune Valk tutvustavad homsel pressibriifil uut Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüsi, mis annab ülevaate arengutest Eesti hariduse, teaduse, noorte- ja keelepoliitika ning arhiivinduse valdkonnas.