Sa oled siin

Teaduse rahastamisel tuleb suurendada stabiilsust ja lihtsustada süsteemi

5. jaanuar 2015 - 11:43

Täna tutvustas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski teaduse rahastamise töörühma vastvalminud ettepanekuid süsteemi ümberkorraldamiseks, millest peamised on teaduse rahastamissüsteemi lihtsustamine ja stabiilsuse suurendamine.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on teadusringkondades tekkimas konsensus, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ning liiga projektipõhine. „Praeguse rahastamismudeli puhul on konkurentsipõhise rahastamise osakaal ligikaudu 80%. Liiga terav konkurents raskendab teadusasutustes pikemate arengueesmärkide seadmist ja ohustab teaduse valdkondlikku mitmekesisust. See kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda negatiivselt kõrghariduse kvaliteedile,“ sõnas minister Ossinovski. Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele ja teadusasutustele suuremat kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust, rõhutas minister Ossinovski.

Töörühma ettepanekute kohaselt peaks senise institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise „kolmikjaotuse“ asemel olema „kaksikjaotus“, mis koosneb teadusasutuste stabiilsest tegevustoetusest ja konkurentsipõhistest uurimistoetustest. Nende omavaheline suhe peaks olema praeguse 20:80 asemel 50:50.

Uuele rahastamissüsteemile üleminek eeldab teaduse riigieelarvelise rahastamise suurenemist. Muudatuste elluviimiseks on vaja tõsta teaduse riigieelarvelise rahastuse iga-aastast mahtu ca 30 miljoni euro võrra. Ilma lisarahata pole täidetav ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast tulenev eesmärk tõsta teaduse riigipoolne rahastamine ühe protsendini SKP-st alates 2015. aastast ning selle taseme hoidmine.

Töörühm ja taustainfo

Ettepanekuid teaduse rahastamise ümberkorraldamiseks tegid 2014. aasta jooksul mitmed teadusasutused ning teadusega seotud organisatsioonid. Haridus- ja teadusministri poolt sügisel loodud töörühm võttis arvesse juba esitatud ettepanekuid, läbiviidud analüüse ja uuringuid ning koostas detsembri lõpuks oma ettepanekud teaduse rahastamise korraldamiseks.

Töörühma kuulusid: Anu Reinart (Tartu Observatoorium), Andres Koppel (Eesti Teadusagentuur), Erkki Truve (Rektorite Nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, Haridus- ja Teadusministeerium), Priit Rohumaa (Viru Keemia Grupp), Urmas Varblane (Eesti Teaduste Akadeemia, TIPS programm).

Kokkuvõte teaduse rahastamise korraldamise ettepanekutest

Ettepanekud teaduse rahastamise korraldamiseks

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse kaasa rääkima oma koolirõõmudes ja -muredes

Tänasest kuni 30. märtsini toimub kõigis Eesti üldhariduskoolides rahuloluküsitlus, millesse seekord kaasatakse rekordarv õpilasi. Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel, põhikooli lastevanematel ja õpetajatel on võimalik kaasa rääkida ja avaldada arvamust koolieluga rahulolu osas.

14.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammi Erasmus+ vahehindamise raportist selgub, et eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides kasvas aastatel 2007-2013 61%. Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.