Sa oled siin

Teaduse rahastamisel tuleb suurendada stabiilsust ja lihtsustada süsteemi

5. jaanuar 2015 - 11:43

Täna tutvustas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski teaduse rahastamise töörühma vastvalminud ettepanekuid süsteemi ümberkorraldamiseks, millest peamised on teaduse rahastamissüsteemi lihtsustamine ja stabiilsuse suurendamine.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on teadusringkondades tekkimas konsensus, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ning liiga projektipõhine. „Praeguse rahastamismudeli puhul on konkurentsipõhise rahastamise osakaal ligikaudu 80%. Liiga terav konkurents raskendab teadusasutustes pikemate arengueesmärkide seadmist ja ohustab teaduse valdkondlikku mitmekesisust. See kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda negatiivselt kõrghariduse kvaliteedile,“ sõnas minister Ossinovski. Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele ja teadusasutustele suuremat kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust, rõhutas minister Ossinovski.

Töörühma ettepanekute kohaselt peaks senise institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise „kolmikjaotuse“ asemel olema „kaksikjaotus“, mis koosneb teadusasutuste stabiilsest tegevustoetusest ja konkurentsipõhistest uurimistoetustest. Nende omavaheline suhe peaks olema praeguse 20:80 asemel 50:50.

Uuele rahastamissüsteemile üleminek eeldab teaduse riigieelarvelise rahastamise suurenemist. Muudatuste elluviimiseks on vaja tõsta teaduse riigieelarvelise rahastuse iga-aastast mahtu ca 30 miljoni euro võrra. Ilma lisarahata pole täidetav ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast tulenev eesmärk tõsta teaduse riigipoolne rahastamine ühe protsendini SKP-st alates 2015. aastast ning selle taseme hoidmine.

Töörühm ja taustainfo

Ettepanekuid teaduse rahastamise ümberkorraldamiseks tegid 2014. aasta jooksul mitmed teadusasutused ning teadusega seotud organisatsioonid. Haridus- ja teadusministri poolt sügisel loodud töörühm võttis arvesse juba esitatud ettepanekuid, läbiviidud analüüse ja uuringuid ning koostas detsembri lõpuks oma ettepanekud teaduse rahastamise korraldamiseks.

Töörühma kuulusid: Anu Reinart (Tartu Observatoorium), Andres Koppel (Eesti Teadusagentuur), Erkki Truve (Rektorite Nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, Haridus- ja Teadusministeerium), Priit Rohumaa (Viru Keemia Grupp), Urmas Varblane (Eesti Teaduste Akadeemia, TIPS programm).

Kokkuvõte teaduse rahastamise korraldamise ettepanekutest

Ettepanekud teaduse rahastamise korraldamiseks

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

Konverents "Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas" Foto: Erik Peinar
16.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Teaduse ühiskondliku mõju tugevdamiseks tuleb suurendada rahastamist ja panustada inimestesse

Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames Kultuurikatlas toimunud konverentsil “Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas” leiti, et teaduse ühiskondliku positsiooni tugevdamiseks tuleb enam panustada inimestesse, kes muutusi ellu viivad ning tagada teadusele stabiilsem ja suurem rahastus riikide ja Euroopa Liidu poolt. Osapooltele anti üle Tallinna Üleskutse (Tallinn Call for Action 2017), mis toob välja nende rolli ja vastutuse, et suurendada teaduse investeeringuid, mõju ja usaldust.

13.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Euroopa Liidu kõrghariduse juhid arutasid Tallinnas kõrghariduse õppekvaliteedi ja õppejõudude rolli üle

Täna Tallinnas lõppeval Euroopa Liidu kõrghariduse juhtide kohtumisel arutati õppejõudude rolli üle kõrghariduse õppekvaliteedi tõstmisel.