Sa oled siin

Teaduse elutööpreemia saavad Anne Luik ja Peeter Saari

14. veebruar 2019 - 11:11
Peeter Saari, foto: Andres Tennus

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile. 

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas. Ta on loonud ohutu toidutootmise uurimis- ja
õppetegevuse alused Eestis, mis on kaasaegse globaliseerunud ja kemiseerunud majanduses üks võtmeküsimusi. Anne Luik on hinnatud õppejõud, kes on arendanud välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti Maaülikoolis; koostanud õppematerjale ja õpikuid. Ta on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka.

Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi
biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks). Ta on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

Arvet Pedas täppisteaduste alal tööde tsükli “Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks” eest;

Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis” eest;

Irina Hussainova tehnikateaduste alal tööde tsükli “Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes” eest;

Allen Kaasik arstiteaduse alal teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest;

Urmas Saarma geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt” eest;

Marika Mänd põllumajandusteaduste alal teadustöö “Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu” eest;

Allan Puur sotsiaalteaduste alal tööde tsükli “Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates” eest;

Rein Raud humanitaarteaduste alal uurimistöö “Kultuuriteoreetilised uurimused“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.

Tänavuste laureaatide pikemad tutvustused.

Riigi teaduspreemiate varasemad laureaadid.

Veel uudiseid samal teemal

26.10.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi kriisitoetus andis pea 130 000 lapsele ja noorele võimaluse osaleda huvitegevustes

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas erakorraliselt kriisitoetusmeetmena erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele üle 5,7 miljoni euro. Tänu sellele said arendavatest võimalustest osa 128 325 last ja noort.

26.10.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Meediapädevuse nädal pakub tuge infomüras orienteerumisel

Täna algab üle-eestiline meediapädevuse nädal, mille eesmärk on juhtida tähelepanu info ülekülluses tekkivatele probleemidele ja aidata lahenduste leidmisel.