Sa oled siin

Teadusasutuste baasfinantseerimine suureneb kümme protsenti

28. september 2014 - 8:26

Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise maht 10%, riigieelarves on baasfinantseerimiseks ette nähtud kokku 9,26 miljonit eurot. Baasfinantseerimine on teaduse riigieelarvelise rahastamise üks peamisi instrumente institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuse kõrval.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnas, et baasfinantseerimine aitab suurendada teadus- ja arendusasutuste finantseerimise stabiilsust ning selle kasv suurendab teadusasutuste kindlustunnet. „Eesti teadusele on olnud iseloomulik valdavalt projektipõhine finantseerimine ning lisaraha suunamine rahastuse stabiilsuse suurendamisse aitab tasakaalustada projektipõhise finantseerimise kõikumist, mis on teadlaskonnas omajagu pingeid tekitanud,“ üles Ossinovski.

Haridus- ja Teadusministeerium on suurendanud teaduse baasfinantseerimist kahel aastal järjest – 2014. aastal tõusis baasfinantseerimine 17,5%, ulatudes 8,4 miljoni euroni. „Mõistagi on mul hea meel, et leidsime võimaluse suurendada baasfinantseerimise mahtu, ent on selge, et praeguse olukorraga ei saa veel kaugeltki rahule jääda,“ märkis Ossinovski.

Samuti suureneb järgmisel aastal riigieelarveline toetus teaduskollektsioonide ülalpidamiseks ning kümnendiku võrra rohkem rahastust saab ka riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“, mis toetab eesti keele ja kultuuri uurimist.

Tõukefondidest saab teadusvaldkond uuel perioodil 359 miljonit eurot

Lisaks riigieelarvelisele põhirahastusele on teaduse oluline finantseerimisallikas ka tõukefondid, milles uuel perioodil on teaduse valdkonnale suunatud kokku 359 miljonit eurot. Uuel perioodil on taristu arendamise asemel suurem osakaal teaduse sisu ja järelkasvu toetamisel. „Oleme uue tõukefondide perioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lõpusirgel ning kokkuleppe saavutamisel on meil kindel alus uue perioodi meetmete ettevalmistamiseks ja käivitamiseks,“ ütles Ossinovski. „Kuid samal ajal peavad teadusasutused pöörama tähelepanu ka eelmise perioodi vahendite tõhusale ärakasutamisele ja lubatud tulemuste saavutamisele.“ Eelmise perioodi vahendite kasutusaeg lõpeb järgmise aasta jooksul.

TAUST

Teaduse riigieelarveline rahastamine koosneb mitmest komponendist:

  • baasfinantseerimine, mida eraldatakse ülikoolidele ja teadus- ja arendusasutustele tulemuslikkuse alusel;
  • institutsionaalsed uurimistoetused, mida eraldatakse teadus- ja arendusasutuse kõrgetasemelise teadustegevuse ja sellega kaasnevate tegevuste rahastamiseks, järjepidevuse tagamiseks ning taristu ülalpidamiseks;
  • personaalsed uurimistoetused, mida rahastab Eesti Teadusagentuur.

Lisaks sellele toetatakse teadustegevust:

  • EL struktuurifondidest, sh teaduse tippkeskused; teadlaste, õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsustoetused; doktoriõppe toetusmeetmed ja doktorikoolid; taristu ajakohastamine ja aparatuuri soetamine jm;
  • riiklikest teadusprogrammidest ja sihtotstarbelistest eraldistest;
  • erinevatest muudest välisallikatest nagu EL teaduse raamprogramm Horisont2020 ning ettevõtluse ja avaliku sektori tellimustööde kaudu.
Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

24.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti tutvustas noortevaldkonna peadirektoritele oma eesistumise prioriteete

Eesti noortevaldkonna prioriteedid eesistumise ajal on nutikas noorsootöö, noorte ja noortevaldkonna tulevik ning noorte vabatahtlik tegevus.

23.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleriks saab Tea Varrak


Vabariigi Valitsus kinnitas haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ettepanekul 27. märtsist Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleriks senise Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku.