Sa oled siin

Teadlased saavad uurimistoetusteks täiendavalt 4,1 miljonit eurot

10. oktoober 2014 - 9:11

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab järgmisel aastal teadlaste personaalseteks uurimistoetusteks täiendavalt 4,1 miljonit eurot, mis aitab leevendada teaduses valitsevat tihedat konkurentsi.

„Vaatasime oma eelarve kriitiliselt üle ja leidsime võimaluse panustada täiendavat ressurssi teadusesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Lisanduv 4,1 miljonit eurot võimaldab toetada suuremat hulka kvaliteetseid personaalsete uurimistoetuste taotlusi. Osa lisarahastusest läheb ka noorte teadlaste järelkasvu toetamiseks järeldoktori grantide kaudu.“ Minister lisas, et täiendav rahasüst aitab tõsta teaduse riigieelarvelist rahastamist 2015. aastal ligikaudu ühe protsendini SKPst, mis on seatud eesmärgiks strateegias „Teadmistepõhine Eesti“.

Äsja lõppenud personaalsete uurimistoetuste taotlusvoorus esitati 235 uut taotlust kogusummas 15,7 miljonit eurot. Senine eelarve nägi 2015. aastal personaalseteks uurimistoetusteks ette kokku 1,39 miljonit eurot, millest oleks jagunud rahastust ainult 25-30 personaalsele uurimistoetusele. Koos lisarahaga aga on võimalik rahastada kuni 80 personaalset uurimistoetust, sealhulgas järeldoktori grandid. Lisaraha võimaldab suurendada taotlemise edukuse määra kaks kuni kolm korda.

Personaalsed uurimistoetused on mõeldud teadus- ja arendusasutuses töötava inimese või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks. Taotlusi hindab Eesti Teadusagentuur, kaasates hindamisse rahvusvahelisi eksperte, kindlustamaks, et rahastuse saavad parimad taotlused.

Lisaks uurimistoetuste kasvule suurendab riik järgmisel aastal ka teadusasutuste stabiilset baasfinantseerimist. Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise maht suureneb 10%, riigieelarves on baasfinantseerimiseks ette nähtud kokku 9,26 miljonit eurot.

Kuidas rahastatakse teadust

Teaduse riigieelarvelisel rahastamisel on kolm põhiinstrumenti: institutsionaalne uurimistoetus  (IUT), personaalne uurimistoetus (PUT) ja baasfinantseerimine. Lisaks rahastatakse riigieelarvest riigi teadusasutuste tegevuskulusid, SA Eesti Teadusagentuur ja SA AHHAA tegevusi, teadusinformatsiooni ja teavikute ostu, teaduskollektsioone, keele ja kultuurimälu programme, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse jms – kõik see moodustab kokku 46% riigi teaduse eelarvest. Ülejäänud 54% rahastusest moodustab välisabi - struktuurifondid, kuhu kuuluvad taristu investeeringud, mobiilsustoetused, riiklikud teadusprogrammid jpm.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.