Sa oled siin

Teadlased saavad uurimistoetusteks täiendavalt 4,1 miljonit eurot

10. oktoober 2014 - 9:11

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab järgmisel aastal teadlaste personaalseteks uurimistoetusteks täiendavalt 4,1 miljonit eurot, mis aitab leevendada teaduses valitsevat tihedat konkurentsi.

„Vaatasime oma eelarve kriitiliselt üle ja leidsime võimaluse panustada täiendavat ressurssi teadusesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Lisanduv 4,1 miljonit eurot võimaldab toetada suuremat hulka kvaliteetseid personaalsete uurimistoetuste taotlusi. Osa lisarahastusest läheb ka noorte teadlaste järelkasvu toetamiseks järeldoktori grantide kaudu.“ Minister lisas, et täiendav rahasüst aitab tõsta teaduse riigieelarvelist rahastamist 2015. aastal ligikaudu ühe protsendini SKPst, mis on seatud eesmärgiks strateegias „Teadmistepõhine Eesti“.

Äsja lõppenud personaalsete uurimistoetuste taotlusvoorus esitati 235 uut taotlust kogusummas 15,7 miljonit eurot. Senine eelarve nägi 2015. aastal personaalseteks uurimistoetusteks ette kokku 1,39 miljonit eurot, millest oleks jagunud rahastust ainult 25-30 personaalsele uurimistoetusele. Koos lisarahaga aga on võimalik rahastada kuni 80 personaalset uurimistoetust, sealhulgas järeldoktori grandid. Lisaraha võimaldab suurendada taotlemise edukuse määra kaks kuni kolm korda.

Personaalsed uurimistoetused on mõeldud teadus- ja arendusasutuses töötava inimese või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks. Taotlusi hindab Eesti Teadusagentuur, kaasates hindamisse rahvusvahelisi eksperte, kindlustamaks, et rahastuse saavad parimad taotlused.

Lisaks uurimistoetuste kasvule suurendab riik järgmisel aastal ka teadusasutuste stabiilset baasfinantseerimist. Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise maht suureneb 10%, riigieelarves on baasfinantseerimiseks ette nähtud kokku 9,26 miljonit eurot.

Kuidas rahastatakse teadust

Teaduse riigieelarvelisel rahastamisel on kolm põhiinstrumenti: institutsionaalne uurimistoetus  (IUT), personaalne uurimistoetus (PUT) ja baasfinantseerimine. Lisaks rahastatakse riigieelarvest riigi teadusasutuste tegevuskulusid, SA Eesti Teadusagentuur ja SA AHHAA tegevusi, teadusinformatsiooni ja teavikute ostu, teaduskollektsioone, keele ja kultuurimälu programme, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse jms – kõik see moodustab kokku 46% riigi teaduse eelarvest. Ülejäänud 54% rahastusest moodustab välisabi - struktuurifondid, kuhu kuuluvad taristu investeeringud, mobiilsustoetused, riiklikud teadusprogrammid jpm.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.