Sa oled siin

Teadlased saavad uurimistoetusteks täiendavalt 4,1 miljonit eurot

10. oktoober 2014 - 9:11

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab järgmisel aastal teadlaste personaalseteks uurimistoetusteks täiendavalt 4,1 miljonit eurot, mis aitab leevendada teaduses valitsevat tihedat konkurentsi.

„Vaatasime oma eelarve kriitiliselt üle ja leidsime võimaluse panustada täiendavat ressurssi teadusesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Lisanduv 4,1 miljonit eurot võimaldab toetada suuremat hulka kvaliteetseid personaalsete uurimistoetuste taotlusi. Osa lisarahastusest läheb ka noorte teadlaste järelkasvu toetamiseks järeldoktori grantide kaudu.“ Minister lisas, et täiendav rahasüst aitab tõsta teaduse riigieelarvelist rahastamist 2015. aastal ligikaudu ühe protsendini SKPst, mis on seatud eesmärgiks strateegias „Teadmistepõhine Eesti“.

Äsja lõppenud personaalsete uurimistoetuste taotlusvoorus esitati 235 uut taotlust kogusummas 15,7 miljonit eurot. Senine eelarve nägi 2015. aastal personaalseteks uurimistoetusteks ette kokku 1,39 miljonit eurot, millest oleks jagunud rahastust ainult 25-30 personaalsele uurimistoetusele. Koos lisarahaga aga on võimalik rahastada kuni 80 personaalset uurimistoetust, sealhulgas järeldoktori grandid. Lisaraha võimaldab suurendada taotlemise edukuse määra kaks kuni kolm korda.

Personaalsed uurimistoetused on mõeldud teadus- ja arendusasutuses töötava inimese või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks. Taotlusi hindab Eesti Teadusagentuur, kaasates hindamisse rahvusvahelisi eksperte, kindlustamaks, et rahastuse saavad parimad taotlused.

Lisaks uurimistoetuste kasvule suurendab riik järgmisel aastal ka teadusasutuste stabiilset baasfinantseerimist. Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise maht suureneb 10%, riigieelarves on baasfinantseerimiseks ette nähtud kokku 9,26 miljonit eurot.

Kuidas rahastatakse teadust

Teaduse riigieelarvelisel rahastamisel on kolm põhiinstrumenti: institutsionaalne uurimistoetus  (IUT), personaalne uurimistoetus (PUT) ja baasfinantseerimine. Lisaks rahastatakse riigieelarvest riigi teadusasutuste tegevuskulusid, SA Eesti Teadusagentuur ja SA AHHAA tegevusi, teadusinformatsiooni ja teavikute ostu, teaduskollektsioone, keele ja kultuurimälu programme, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse jms – kõik see moodustab kokku 46% riigi teaduse eelarvest. Ülejäänud 54% rahastusest moodustab välisabi - struktuurifondid, kuhu kuuluvad taristu investeeringud, mobiilsustoetused, riiklikud teadusprogrammid jpm.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

23.02.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Minister Mailis Reps tervitab Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel hariduse andjaid ja igas vanuses õppijaid

Minister Mailis Repsi tervitus Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel

Kallid eestimaalased, austatud hariduse andjad ja igas vanuses õppijad!

Meie Eestimaa iseseisvuse ja tema rahva isemõtlemise üks kõige olulisem vundament on Eesti kool ning haridus.

22.02.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Selgusid õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimad

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas õpilaskonkursi „Heategu läbi minu silmade“ parimate tööde autoreid, kes panid kirja oma mõtisklused heategude olemusest, vajalikkusest ja tulemusest.