Sa oled siin

Täna avatakse Põlva Gümnaasiumi uus hoone

9. jaanuar 2017 - 7:19

Täna, 9. jaanuaril kell 12 avab minister Mailis Reps Põlva Gümnaasiumi (Põlva, Piiri 1) uue hoone, mis on Eesti esimene liginullenergia koolimaja, kus on õpinguteks suurepärane keskkond. Kõik ajakirjanikud on oodatud!

„Olen kindel, et põnevate ruumi- ja tehnoloogiliste lahendustega hoone annab õppimiseks ja õpetamiseks rohkesti inspiratsiooni ning moodne vorm toetab kooli põhitegevust,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, sellises gümnaasiumis tahavad kindlasti kõik lapsed õppida.

„Tänapäevane gümnaasium on nagu korralik nutitelefon: ligitõmbav, lihtsasti kasutatav, valikuterohke ja nutikas sisu on ühendatud esteetiliselt kauni ja kasutajasõbraliku vormiga,“ sõnas gümnaasiumi direktor Alo Savi.

Põlva Gümnaasiumi omanäoline koolimaja on esimene avalik liginullenergiahoone, mille rajamisel on pööratud erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Kooli ruumikasutust iseloomustab ühendatus ja sujuv üleminek klassiruumi korrastatuselt mõnusale vahetundide ühisolemisele, kus on oma koht nii malel, kott-toolidel ja raamatutel kui ka lauatennisel.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursuseid võimalik valida 67 kursuse hulgast, nendest 15 pakutakse koostöös piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega. Koolis tegutseb 11 õpilasfirmat.

Põlva maakonnas on gümnaasiumiastmes õpilasi kokku 327, neist riigigümnaasiumis 217. Põlva maakonnas saab gümnaasiumiharidust omandada lisaks riigigümnaasiumile veel Värska Gümnaasiumis, Kanepi Gümnaasiumis ja Räpina Ühisgümnaasiumis.

Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega.

Esimese maakondliku riigigümnaasiumina alustas 2012. aastal Viljandi Gümnaasium, 2013. aastal lisandusid Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. 2015. aastal avati Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ning Võru Gümnaasium. 2016. aastal alustasid õppetööd riigigümnaasiumid Hiiumaal, Valgas ja ka Põlvas, kus esimesel poolaastal toimus õppetöö asenduspinnal. Varasemalt tegutses kaks riigigümnaasiumi – Nõo Reaalgümnaasium ning Noarootsi Gümnaasium, mõlemad asutatud 1994. aastal. Aastal 2020 on plaanide kohaselt igas maakonnakeskuses riigigümnaasium.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning RKASi tellimusel rajas Ehitus5ECO OÜ Põlvasse enam kui 2300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille projekteerinud AS Resand kaasas Saksamaalt energiasäästlike koolide ja lasteaedade eksperdi Gernot Vallentini.  Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.