Sa oled siin

Täna avatakse Põlva Gümnaasiumi uus hoone

9. jaanuar 2017 - 7:19

Täna, 9. jaanuaril kell 12 avab minister Mailis Reps Põlva Gümnaasiumi (Põlva, Piiri 1) uue hoone, mis on Eesti esimene liginullenergia koolimaja, kus on õpinguteks suurepärane keskkond. Kõik ajakirjanikud on oodatud!

„Olen kindel, et põnevate ruumi- ja tehnoloogiliste lahendustega hoone annab õppimiseks ja õpetamiseks rohkesti inspiratsiooni ning moodne vorm toetab kooli põhitegevust,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, sellises gümnaasiumis tahavad kindlasti kõik lapsed õppida.

„Tänapäevane gümnaasium on nagu korralik nutitelefon: ligitõmbav, lihtsasti kasutatav, valikuterohke ja nutikas sisu on ühendatud esteetiliselt kauni ja kasutajasõbraliku vormiga,“ sõnas gümnaasiumi direktor Alo Savi.

Põlva Gümnaasiumi omanäoline koolimaja on esimene avalik liginullenergiahoone, mille rajamisel on pööratud erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Kooli ruumikasutust iseloomustab ühendatus ja sujuv üleminek klassiruumi korrastatuselt mõnusale vahetundide ühisolemisele, kus on oma koht nii malel, kott-toolidel ja raamatutel kui ka lauatennisel.

Gümnaasiumis on viis õppesuunda: kultuuri-, loodus-, reaal-, sotsiaal- ja üldsuund. Valikkursuseid võimalik valida 67 kursuse hulgast, nendest 15 pakutakse koostöös piirkonna kutsekoolide ja teiste riigigümnaasiumidega. Koolis tegutseb 11 õpilasfirmat.

Põlva maakonnas on gümnaasiumiastmes õpilasi kokku 327, neist riigigümnaasiumis 217. Põlva maakonnas saab gümnaasiumiharidust omandada lisaks riigigümnaasiumile veel Värska Gümnaasiumis, Kanepi Gümnaasiumis ja Räpina Ühisgümnaasiumis.

Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega.

Esimese maakondliku riigigümnaasiumina alustas 2012. aastal Viljandi Gümnaasium, 2013. aastal lisandusid Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. 2015. aastal avati Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ning Võru Gümnaasium. 2016. aastal alustasid õppetööd riigigümnaasiumid Hiiumaal, Valgas ja ka Põlvas, kus esimesel poolaastal toimus õppetöö asenduspinnal. Varasemalt tegutses kaks riigigümnaasiumi – Nõo Reaalgümnaasium ning Noarootsi Gümnaasium, mõlemad asutatud 1994. aastal. Aastal 2020 on plaanide kohaselt igas maakonnakeskuses riigigümnaasium.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning RKASi tellimusel rajas Ehitus5ECO OÜ Põlvasse enam kui 2300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille projekteerinud AS Resand kaasas Saksamaalt energiasäästlike koolide ja lasteaedade eksperdi Gernot Vallentini.  Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

21.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta lõpuks jõuab õpetajate keskmine palk 1300 euro juurde

Sellel aasta sügisest tõuseb õpetajate miinimumpalk 1050 euroni ning realistlik on, et aasta lõpuks on õpetajate keskmine palk orienteeruvalt 1300 eurot.

20.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Eelmise aasta lõpus ületas Eesti üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk esimest korda 1200 euro piiri, jõudes 1208 euroni. Kõige kõrgem oli keskmine palk Sauga, Tori, Tahkuranna, Are ja Tähtvere vallas ning Narva-Jõesuus, kus see ületas 1400 eurot.