Sa oled siin

Soovitused koolide meeskondadele turvatunde taastamiseks

28. oktoober 2014 - 12:03

Kui koolis on toimunud traagiline sündmus, mõjutab see kogu kooliperet. Koolijuhi ja õpetajate ülesanne on olla valmis kriisiolukordi käsitlema, taastada turvatunne koolis ning olla õpilastele eeskujuks, kuidas rasketes olukordades toimida.

Eesti koolipsühholoogide ühingu esimees Triin Kahre soovitab turvatunde taastamiseks koolides lähtuda Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni suunistest:

  • Kinnitage õpilastele, et kool on nende jaoks kõige turvalisem koht ning õpetajad ja teised koolitöötajad on seal selleks, et lapsi aidata ja kaitsta.
  • Hinnake ja mõistke õpilaste tundeid ning julgustage neid oma emotsioone väljendama. Oluline on kinnitada, et kõik tunded on lubatud.
  • Võtke aega õpilastega rääkimiseks ja vastake nende küsimustele juhtunu kohta. Algklassilapsed võivad vajada konkreetseid tegevusi, näiteks joonistamine, rollimäng, piltide vaatamine ja kirjeldamine, et oma tunnetes selgusele jõuda ja neid väljendada.
  • Selgitage juhtunut eakohaselt. Nooremad õpilased vajavad väga lihtsat ja konkreetset infot juhtunu kohta koos kinnitusega, et kool ja kodu on nende jaoks hoolimata juhtunust turvalised kohad. Tooge näiteid, kuidas täiskasvanud nende turvalisuse eest koolis hoolitsevad. Vanemad õpilased oskavad ise soovitusi jagada, kuidas koolielu turvalisemaks muuta. Õpetajad peaksid laste arvamusega arvestama ning neile korduvalt rõhutama, kui oluline on kooli kodukorrast ning üldtunnustatud käitumisnormidest kinni pidamine. Kindlasti tuleb võimaldada ka vanematel õpilastel oma muredest ja hirmudest rääkida ning kinnitada, et kõik saab korda.
  • Vaadake üle kooli kriisiplaanid, sisekorraeeskirjad ja turvareeglid. Andke õpilastele teada, kelle poole nad saavad pöörduda, kui tunnevad end ohustatuna või muret enda või kellegi teise tervise ja heaolu pärast.
  • Jälgige hoolega kõikide laste vaimset seisundit ning pange tähele kõiki muutusi. Enamikel lastel leevenevad sümptomid aja ja pideva kinnitusega, et tema tunded on normaalsed ja kõik saab korda. Mõned lapsed on aga tundlikumad ja seetõttu ka suuremas ohus. Näiteks lapsed, kellel on olnud varasemaid traumaatilisi kogemusi, esinenud depressiooni või vaimseid häireid, võivad sündmusi märksa raskemalt üle elada ning vajada spetsialisti abi.
  • Tähelepanu ja abi võivad vajada ka need, kes esmapilgul tunnevad ennast tugevalt või on otsustanud jääda koolist eemale, nt haigestunud. Haigestumise või eemalejäämise üheks põhjuseks võib olla raske üleelamine. Otsige kooli mittetulnutega kontakti ja andke teada, kuidas nad saavad vajadusel abi.
  • Koolielu peaks jätkuma võimalikult tavapäraselt.

Kool võiks teavitada ka lapsevanemaid, mida kool turvatunde taastamiseks teeb ja olla valmis vastama murelike lapsevanemate pöördumistele.

Täpsemad juhised õpetajatele ja lapsevanematele:

Õpilaste ja õpetajate nõustamiseks ja toetamiseks pakuvad abi Innove Rajaleidja nõustamiskeskused. Kokku on Eestis 16 Rajaleidja keskust, kus töötavad psühholoogid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, logopeedid ja karjääriteenuste spetsialistid. Keskuste kontaktid on leitavad: http://rajaleidja.ee/rajaleidja-keskused/.

Veel uudiseid samal teemal

14.07.2016|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutseharidusstandardi muudatused aitavad kaasa kutseõppe katkestamise vähendamisele

Vabariigi Valitsuses heakskiidu saanud kutseharidusstandardi muudatustega antakse kutsekeskharidusõppuritele õigus kutseeksami ebaõnnestunud sooritamise korral lõpetada õpingud ka lõpueksamiga.

08.07.2016|Haridus- ja Teadusministeerium

Riik investeerib erivajadustega laste õppekeskkonda 16 miljonit eurot

Minister Jürgen Ligi allkirjastatud määrusega suunatakse hariduslike erivajadustega õpilaste põhikoolide võrgu korrastamiseks 16 miljonit eurot.