Sa oled siin

Selgusid riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid

11. veebruar 2016 - 12:29
Ülo Lepik, foto: Eesti Teaduste Akadeemia

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Ülo Lepikule ja Raimund-Johannes Ubarile.

Akadeemik Ülo Lepik on mehaanikateadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tal täitub tänavu 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub teerajaja roll plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas. Suurelt osalt tänu Ülo Lepikule on Eesti mehaanikateadus seisnud tugevalt kaardil nii siin- kui sealpool kunagist raudset eesriiet ja praegu kogu maailmas.

Akadeemik Raimund-Johannes Ubar on arvutitehnika teadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli professor. Tema suurimaks panuseks Eesti teadus- ja insenerikogukonnale on rahvusvaheliselt laia tunnustuse pälvinud teaduskoolkonna rajamine. Peaaegu 40 aasta eest tema poolt kasutusele võetud binaarsed otsustusdiagrammid põhjustasid arvutiteaduses ülemaailmse buumi. Tänaseks on neist saanud üks tähtsamaid teoreetilisi mudeleid digitaalsüsteemide projekteerimisel ja diagnostikas.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:
Urmas Nagel ja Toomas Rõõm (täppisteaduste alal);
Tõnis Kanger (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
Maarja Kruusmaa (tehnikateaduste alal);
Sulev Kõks ja Külli Kingo (arstiteaduse alal);
Martin Zobel (kollektiivi juht), John Davison, Mari Moora, Maarja Öpik (geo- ja bioteaduste alal);
Arne Sellin (põllumajandusteaduste alal);
Tiina Randma-Liiv (sotsiaalteaduste alal);
Tõnu-Andrus Tannberg (humanitaarteaduste alal).

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

Tänavuste laureaatide tutvustused

Riigi teaduspreemiate varasemad laureaadid
 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

14.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammi Erasmus+ vahehindamise raportist selgub, et eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides kasvas aastatel 2007-2013 61%. Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.

12.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel

2017. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 7. märtsi keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2017.