Täna jõuab Riigikogus kolmanda lugemiseni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis sätestavad varasemast selgemalt, millistes olukordades on õpetajal õigus sekkuda, et tagada koolis võimalus turvaliselt nii õppida kui ka õpetada.
Eelnõuga märgitakse senisest selgemalt vastutuse ja õiguste piirid turvalisuse tagamisel. Ideaalses olukorras saavad vanemad, kool ja õpilased igapäevareeglites omavahel kokkuleppele, kuid alati ei saa sellele toetuda.
„Meil on vaja kindlust, et lastega kokkupuutvad täiskasvanud saavad alati seista nende huvide eest. Mida selgemalt on see koolis määratletud, seda parem. Õpetaja jagab ju lapsevanemaga sama rolli, kus on hool ja kohustus aidata lapsel saada vastutustundlikuks ja teotahtest pakatavaks täiskasvanuks,“ ütles minister Mailis Reps.
Muudatuste kohaselt saab õpetaja õiguse põhjendatud kahtluse korral kontrollida laste koolikotti ning võtta hoiule esemeid ning aineid, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel koolis keelatud. Kindlasti ei tohi õpetajad kasutada füüsilist jõudu selleks, et kedagi karistada. Sekkuda saab siis, kui on vaja ära hoida kahju teistele õpilastele või õpilasele endale.
„Loodan, et kauaoodatud põhimõtted saavad täna oma kindla vormi seaduse kujul,“ sõnas Mailis Reps ja lisas, et ei näe, et tegemist oleks sageli rakendust leidva sättega, pigem vastupidi: „Õpetaja ja õpilase avatud ja koostöine suhe on ka edaspidi õppimise aluseks. Kuid nüüd ei peaks tekkima enam vaidlusi, kas tohib või ei tohi ja millal mida teha.“
