Sa oled siin

Seadusemuudatused aitavad parandada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust

5. november 2014 - 14:33

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mille kohaselt võib omavalitsus lapsevanema soovil ja nõusolekul võimaldada väikelaste lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenust, mille puhul lapsevanema osalustasu ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Muudatused parandavad alushariduse kättesaadavust ning leevendavad lasteaiajärjekorra  probleeme.

Senise koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on omavalitsustel kohustus luua kõigile oma territooriumil elavatele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. See kohustus ei muutu. Uuendatud koolieelse lasteasutuse seadus loob lisavaliku nooremas eagrupis – 1,5-3aastased lapsed – olevate laste vanematele: võimalik on valida lastehoiu ja lasteaia vahel.

1,5-3aastastele lastele lapsehoiuteenuse pakkumise puhul on oluline lapsevanema nõusolek, sest lapsehoid peab lapsele sobima ja olema kvaliteetne. Igal juhul jääb lapsevanemale õigus taotleda lasteaiakohta ning kui laps saab kolmeaastaseks, peab talle ka see olema tagatud.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi huvi see, et kõigil lastel oleks koht lasteaias või -hoius võimalikult kiiresti. „Kumb on töötavale lapsevanemale parem, kas leida oma pooleteiseaastasele lapsele koht lapsehoius või oodata üle aasta lasteaiajärjekorras? Teame, et just viimast peavad praegu taluma tuhanded vanemad,“ ütles minister.

Kokku ootas mullu oma kohta lasteaias peaaegu 5400 pooleteise- kuni kolmeaastast last. Suurim probleem on just väikelastega: peaaegu kõigil 4-6aastastel lastel on lasteaiakoht, kuid see on vaid kolmel neljandikul pooleteise- kuni kolmeaastastest.

Võrreldes seni kehtiva regulatsiooniga ei suurendata kohaliku omavalitsuse kohustusi, sh rahastamiskohustusi, lasteaiakohtade tagamisel. Lastehoidude pidamine on hõlpsam ja odavam kui lasteaedade pidamine. Hoiukohti saab omavalitsus ise luua ega pea seda erasektorist sisse ostma ning praktika on näidanud, et lapsevanemad eelistavad seda alternatiivi lasteaiajärjekorrale.

Õed-vennad ühes lasteaias

Uuendatud seaduse kohaselt pakub kohalik omavalitsus teeninduspiirkonna lastele lasteaias või lapsehoius kohta viisil, et võimaluse korral saaksid samas elukohas elavad sama pere lapsed käia ühes lasteasutuses.

Paindlikumaks on muudetud lasteaiarühmade komplekteerimine. Võimalik on moodustada rühmi kolme- kuni kuueaastastele lastele ja eraldi kuue- kuni seitsmeaastastele lastele, tagades laste sujuva ülemineku lasteaiast kooli. Muudatus ei sunni lasteaedu senist praktikat muutma, kuid võimaldab vajadusel eri vanuses lapsi paigutada ühte rühma vastavalt laste arengu eripärale või vabade kohtade olemasolule.

Lasteaia töökorraldus peab toetama laste heaolu ja arengut, mistõttu on sätestatud rühma töökorralduse alusena täiskasvanu – õpetaja või õpetaja abi – ja laste suhtarvud rühmaliigiti, et tagada laste areng ning turvalisus lasteaias.

Riik aitab seaduse jõustumisel kaasa hoiukohtade loomisele. Euroopa Liidu abiga on kavas luua 3200 uut lasteaia- või lapsehoiukohta.

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

21.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta lõpuks jõuab õpetajate keskmine palk 1300 euro juurde

Sellel aasta sügisest tõuseb õpetajate miinimumpalk 1050 euroni ning realistlik on, et aasta lõpuks on õpetajate keskmine palk orienteeruvalt 1300 eurot.

20.03.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot

Eelmise aasta lõpus ületas Eesti üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk esimest korda 1200 euro piiri, jõudes 1208 euroni. Kõige kõrgem oli keskmine palk Sauga, Tori, Tahkuranna, Are ja Tähtvere vallas ning Narva-Jõesuus, kus see ületas 1400 eurot.