Sa oled siin

Riik toetab kõrgharidusõpet tänavu 150 miljoni euroga

5. märts 2015 - 10:22

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski allkirjastab kuue avalik-õigusliku ülikooli tulemuslepingud, sel aastal eraldatakse ülikoolidele kõrgharidusõppe läbiviimiseks 125 miljonit eurot. Koos rakenduskõrgkoolidele eraldatava tegevustoetusega ulatub kõrgharidusõppe riigieelarveline rahastamine tänavu 150 miljoni euroni. 

Kõrgharidusõppe riigieelarveline rahastamine on järjest suurenenud. Möödunud aastal oli tegevustoetuste kogumaht 134 miljonit ja 2013. aastal 118 miljonit eurot.

„Ülikoolidega sõlmitavate tänavuste tulemuslepingute kolm peamist märksõna on: bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtuks avatud õppekohtade arvu säilitamine eelmise aastaga samal tasemel, IKT-pädevuste arendamine ja õpetajakoolituse fookuses hoidmine,“ ütles minister Ossinovski. 

Kui eelmisel aastal vähendati bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtu kohti, siis tänavu on eesmärgiks mulluse arvu säilitamine. Tudengikandidaatide võimalused kõrgharidusõppesse asuda ei vähene. Demograafilise languse tõttu väheneb õppurite arv jätkuvalt ja seetõttu on oluline jälgida, et vastuvõtt ei paisuks kunstlikult suureks, vaid tagatakse õppe kvaliteet.

Tähelepanu all õpetajakoolitus ja IKT-pädevused

Sarnaselt eelmisele aastale on tulemuslepingutes tähelepanu all õpetajakoolitus. Õpetajakoolitus peaks olema üliõpilase esimene, mitte teine või kolmas erialavalik. Oluline on panustada ka venekeelsete õpetajate koolitusse ja ümberõppesse. Näiteks võib tuua välja kutseõpetaja õppekava koostamise Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös, kus Tallinna Ülikool avab 2015/2016. õppeaastal vastuvõtu. Uue õppekava üheks suunaks on tehnikaõpetajate koolitamine. Samuti töötavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia koos välja kunstiõpetaja õppekava, kuhu on planeeritud üliõpilasi vastu võtta alates 2016/2017. õppeaastast.
                                                                   
Kolmas oluline märksõna on IKT-pädevuste arendamine. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool koostatud aastateks 2014-2016 tegevusplaani, mille fookuses on IKT-õppe tugevdamine ja spetsiifiliste IT-pädevuste õpetamine. Tartu Ülikool avab IKT-pädevuste arendamiseks arvutiteaduste rakenduskõrgharidusõppe õppekava Narva Kolledžis ja võtab 2015/2016. õppeaastal vastu vähemalt 25 üliõpilast.

Taustainfo

Üleminek tegevustoetuste süsteemile toimus 2013. aastal. Siis loobuti riikliku koolitustellimuse mõistest ning selle aluseks olnud keerukast koefitsientide ja baasmaksumuste mehhanismist. Kõrgkoolidele eraldatakse õppe läbiviimiseks riigieelarvelist tegevustoetust. Õppeasutused saavad ise otsustada, kui palju õppekohti erinevates valdkondades luuakse.

Tegevustoetuse maksmise aluseks on halduslepingud, mille ministeerium sõlmis ülikoolidega 2013. aastal. Kui halduslepingus seatakse kolmeks aastaks ülikoolidele konkreetsed arenduseesmärgid, siis igal aastal lepingu lisana sõlmitavas tulemuslepingus lepitakse riigi ja ülikooli vahel kokku konkreetseks kalendriaastaks seatavad eesmärgid, riigieelarvest rahastatava tegevustoetuse maht ning rahastamise tingimused. Tulemuslepingute eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi tõstmine, ebamõistliku dubleerimise vähendamine ning ülikoolidevahelise koostöö soodustamine.

 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.