Sa oled siin

Riik parandab eesti keele õpetamist vene emakeelega noortele

14. jaanuar 2015 - 11:19

Haridus- ja teadusminister tutvustas täna parema hariduse ja parema keeleoskuse plaani vene emakeelega noortele. Muuhulgas on alustatud õpetajate täiendava koolitamise, spetsiaalsete õppematerjalide loomise ning eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuse programmidega.

“Eesti keel on sotsiaalne oskus, mille peavad omandama kõik õpilased juba põhikooli lõpuks. See on vajalik selleks, et tagada noorte konkurentsivõime tööturul ja laialdased võimalused edasi õppimiseks,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Parema hariduse ja parema keeleoskuse plaan on üles ehitatud just seda eesmärki silmas pidades.“

Minister lisas, et suur hulk praegu gümnaasiumis õppivaid lapsi ei suuda ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ka aineteadmisi omandada. „On hariduslikult vastutustundetu panna lapsed õppima keeles, millest nad tegelikult aru ei saa, kusjuures tihti on ka eesti keeles õpetavate õpetajate riigikeele oskus ebapiisav,“ ütles minister Ossinovski.

Haridus- ja Teadusministeerium on vene emakeelega noorte keeleõppe kvaliteedi tõstmiseks algatanud järgmised projektid:

  • Õpetajate individuaalne ja süsteemne eesti keele õpe keeleõppemetoodiku kaasabil. Aastaks 2020 koolitatakse 350 lasteaia- ja põhikooliõpetajat;
  • Koolimeeskondade koolitused kõige nõrgemate eesti keele tulemustega koolidele;
  • Õppematerjalide uuendamine, sh digitaalse õppevara loomine tõhusamaks eesti keele õppeks;
  • Innovaatiliste keeleõppevõtete tutvustamine ning õpetajate nõustamine koolides praktikute poolt;
  • Eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuse rahastamine, 2015. aastaks on planeeritud 2000 noore osalemine programmis;
  • Eestisisese õpilasvahetuse programmi laiendamine, et 2015. aastal saaks toimuda 400 õpilase vahetus;
  • Keelekümblusprogrammi laiendamine igal aastal veel vähemalt nelja lasteaia ja kahe kooli võrra ning neile igakülgse toe tagamine;
  • Eesti keele kui teise keele ainekavade uuendamine, et need soodustaksid aktiivõppe meetodite rakendamist ja suurendaksid nõudlikkust koolide suhtes. Grammatikapõhine eesti keele õpe peab asenduma kommunikatiivse õppimisega ehk keele reaalse kasutamisega;
  • Kiire lahenduse pakkumiseks tänastele nõrgema keeleoskusega gümnaasiumisse astujatele anname võimaluse suviseks enesetäiendamiseks eesti keeles. Täiendus toimub kahenädalases laagris, mis viiakse läbi keskkonnas, kus saab külastada eestikeelseid üritusi, muuseume jm.

Kõigi meetmete kogumaksumus aastatel 2015-2020 on ligi 11 miljonit eurot, aastas keskmiselt 1,8 miljonit eurot.

Parema hariduse ja parema keeleoskuse plaan (lühike ülevaade)

Analüüs ja ettepanekud eesti keele õppe tõhustamiseks põhikoolis (terviktekst)

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

25.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020

Eesti teadlaste osalus Euroopa Liidu programmis Horisont 2020 üha suureneb, alates 2014. aastast on Eesti teadusprojektid saanud kokku üle 72,6 miljoni euro.

20.06.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele õppe varajase alustamise edu eeldus on koostöö ja lapsevanemate osalus

Eile Tallinna Õismäe Vene Lütseumis toimunud seminaril oli arutluse all „Eesti Integratsiooni Monitooringu 2017“ haridusvaldkonna tulemused, millest nähtus, et emakeelest sõltumata toetab enamik Eesti elanikke eesti keele õppe varasemat algust lasteaias või algkoolis.