Sa oled siin

Riik lähetab välismaale eesti keelt õpetama kolm uut lektorit ja ühe õpetaja

19. august 2015 - 7:36

Algaval õppeaastal hakkavad eesti keelt ja kultuuri õpetama uued lektorid Göttingeni, Vilniuse ja Peterburi ülikoolis. Uue eesti keele õpetaja lähetab Haridus- ja Teadusministeerium Riia Eesti Põhikooli.

Göttingeni Georg Augusti Ülikooli suundub Kristel Algvere, kes on varem õpetanud eesti keelt ja kultuuri Lvivi Ülikoolis.
Vilniuse Ülikoolis alustab tööd Eve Raeste, kes on olnud eesti keele lektor Moskva Riiklikus Ülikoolis ning töötanud aastaid Tartu Ülikoolis.
Peterburi Riiklikus Ülikoolis asub tööle Maarika Teral, kes on pikka aega õpetanud Tartu Ülikoolis eesti keelt võõrkeelena ning on mitme eesti keele õpiku ja veebikursuse kaasautor.
Riia Eesti Põhikooli valiti uueks eesti keele ja kultuuri õpetajaks Triin Jürgenstein, kes on Eestis töötanud nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastega.

Uued lektorid ja uus õpetaja valiti seoses varem lähetatute lepingute lõppemisega. Tööperiood välismaal kestab kuni viis aastat.

Eesti keelt ja kultuuri saab õppida ligi kolmekümnes välismaa ülikoolis. Eestist lähetatud lektorid töötavad üheksas väliskõrgkoolis: Vilniuses, Göttingenis, Pariisis, Peterburis, Varssavis, Lvivis, Brnos, Pekingis ja Riias. Eesti riigi poolt lähetatud õpetajad töötavad üldhariduskoolides Riias, Petseris, Ülem-Suetukis ning Euroopa koolides Brüsselis ja Luksemburgis.

Taustainfo eesti keele välisõppe kohta

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse kaasa rääkima oma koolirõõmudes ja -muredes

Tänasest kuni 30. märtsini toimub kõigis Eesti üldhariduskoolides rahuloluküsitlus, millesse seekord kaasatakse rekordarv õpilasi. Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel, põhikooli lastevanematel ja õpetajatel on võimalik kaasa rääkida ja avaldada arvamust koolieluga rahulolu osas.

14.02.2018|Haridus- ja Teadusministeerium

Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammi Erasmus+ vahehindamise raportist selgub, et eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides kasvas aastatel 2007-2013 61%. Osalejad hindavad saadud kogemust väga kõrgelt ning 97% neist peavad programmi mõju oluliseks. Euroopa Komisjoni hinnangul on Erasmus+ üks kolmest parema tulemusega programmist Euroopa Liidus.