Sa oled siin

Riik lähetab välismaale eesti keelt õpetama kolm uut lektorit ja ühe õpetaja

19. august 2015 - 7:36

Algaval õppeaastal hakkavad eesti keelt ja kultuuri õpetama uued lektorid Göttingeni, Vilniuse ja Peterburi ülikoolis. Uue eesti keele õpetaja lähetab Haridus- ja Teadusministeerium Riia Eesti Põhikooli.

Göttingeni Georg Augusti Ülikooli suundub Kristel Algvere, kes on varem õpetanud eesti keelt ja kultuuri Lvivi Ülikoolis.
Vilniuse Ülikoolis alustab tööd Eve Raeste, kes on olnud eesti keele lektor Moskva Riiklikus Ülikoolis ning töötanud aastaid Tartu Ülikoolis.
Peterburi Riiklikus Ülikoolis asub tööle Maarika Teral, kes on pikka aega õpetanud Tartu Ülikoolis eesti keelt võõrkeelena ning on mitme eesti keele õpiku ja veebikursuse kaasautor.
Riia Eesti Põhikooli valiti uueks eesti keele ja kultuuri õpetajaks Triin Jürgenstein, kes on Eestis töötanud nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastega.

Uued lektorid ja uus õpetaja valiti seoses varem lähetatute lepingute lõppemisega. Tööperiood välismaal kestab kuni viis aastat.

Eesti keelt ja kultuuri saab õppida ligi kolmekümnes välismaa ülikoolis. Eestist lähetatud lektorid töötavad üheksas väliskõrgkoolis: Vilniuses, Göttingenis, Pariisis, Peterburis, Varssavis, Lvivis, Brnos, Pekingis ja Riias. Eesti riigi poolt lähetatud õpetajad töötavad üldhariduskoolides Riias, Petseris, Ülem-Suetukis ning Euroopa koolides Brüsselis ja Luksemburgis.

Taustainfo eesti keele välisõppe kohta

 

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada

Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.

12.12.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.