Sa oled siin

Riik kavandab muudatusi täiskasvanute koolituse seaduses, et parandada koolituste kvaliteeti

15. veebruar 2021 - 8:39

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks täiskasvanute koolituse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, et luua täienduskoolitusasutustele kaheetapiline kvaliteedihindamise süsteem. Muudatuste eesmärk on võimaldada täiskasvanutele kvaliteetsemat õpet.

Asekantsler Robert Lippini sõnul on muudatusi juba pikalt ette valmistatud. „Seni on sobiva ja kvaliteetse koolituse leidmisel jäetud suurem vastutus õppijale. Samas on otsuse tegemise aluseks usaldusväärset infot vähe. Seadusemuudatus annaks õppima asujale võimaluse teha teadlikum valik erinevate koolituspakkujate vahel.“

2015. aastal kehtima hakanud seaduse järgi ei ole enamusel koolitusasutustel tegevusloa taotlemise kohustust. Selle asemel on nõuetele vastavatel asutustel võimalus esitada majandustegevusteade. Kuna aga kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik majandustegevusteadet kustutada, siis pole võimalik eristada seadust mittetäitvaid täienduskoolitusasutusi seadust täitvatest koolitusasutustest.

Seaduse muutmisega kaasneks võimalus majandustegevusteate tõhusamaks kontrollimiseks ja vajadusel kustutamiseks. See ei piiraks ettevõtja kogu tegevust selles valdkonnas, kuid arvaks ta välja täienduskoolitusasutuste pidajate ringist ning piiraks riikliku rahastuse kasutamist koolitajate poolt, kes esitatud nõuetele ei vasta. Regulatsiooni tekitamise eesmärk on luua tasakaal koolitajate ettevõtlusvabaduse kaitse ning õppijate õiguste vahele, kindlustades õppijatele suurema kaitse.

Uuena lisandub seadusesse täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi sisuline hindamine neile koolitusasutustele, kelle tegevust toetab riik. Sisulise kvaliteedihindamise läbinud täienduskoolituse pakkujad saaksid ligipääsu osaleda riigihangetel ning kasutada koolituste läbiviimisel riigieelarvelist raha. Lisaks tõstab hindamine märgatavalt asutuse usaldatavust haridussüsteemi eri osapoolte hulgas.

Täienduskoolitusasutustele luuakse ka avalikult kuvatav tagasisidesüsteem. Õppijatelt ja rahastajatelt kogutava tagasiside tulemuste avalikustamine aitaks oluliselt tõsta koolitusasutuste ja koolitajate läbipaistvust.

Lisaks plaanitake seadusesse teha muudatus, mis kohustab täienduskoolitusasutusi sisestama koolitustel õppinute personaalseid andmeid riiklikku registrisse. See võimaldab luua aluse elukestva õppe digiloo kujunemiseks, mis hõlmaks inimese kogu elukaare jooksul omandatud tunnistused, diplomid, sertifikaadid jm teadmisi ning oskusi kirjeldavad ning tõendavad dokumendid.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile, ETKA Andrasele, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, SA Kutsekojale, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Töötukassale, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, Rektorite Nõukogule ja EPALE-le.

Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS).

Veel uudiseid samal teemal

11.06.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium uuendab strateegiliste partnerite valimise ja rahastamise kontseptsiooni

Haridus- ja Teadusministeerium on alustanud strateegiliste partnerite valimise ja rahastamise süsteemi uuendamist. Partnerorganisatsioonid said sel nädalal tagasisidestamiseks uue süsteemi kontseptsiooni.

08.06.2021|Haridus- ja Teadusministeerium

Reedel on viimane päev õpihuvi laagrite toetuse taotlemiseks

Sel reedel, 11. juunil on viimane tähtaeg õpihuvi laagrite toetuse taotlemiseks. Taotlema on oodatud noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad, üldharidus- ja kutsekoolid, koolide, huvikoolide ja avatud noortekeskuste pidajad ning ülikoolid. Toetust saab kasutada kuni 2021. aasta lõpuni, mis tähendab, et laagreid on võimalik korraldada nii suvel kui ka sügis- ja talvevaheajal.



Lisainfo: www.hm.ee/kriisitoetus