Sa oled siin

Riik investeerib erivajadustega laste õppekeskkonda 16 miljonit eurot

8. juuli 2016 - 8:10

Minister Jürgen Ligi allkirjastatud määrusega suunatakse hariduslike erivajadustega õpilaste põhikoolide võrgu korrastamiseks 16 miljonit eurot.

Toetus võimaldab investeerida riigikoolide õppe- ja õpilaskodu hoonetesse, et tagada hariduslike erivajadustega õpilastele nüüdisaegne õpikeskkond. Vajadusel rekonstrueeritakse olemasolev hoone, ehitatakse uusehitis või sisustatakse õppe- või õpilaskodu hoone.

Eesti elukestva õppe strateegia koolivõrgu programmi kohaselt suunatakse investeeringuid Harjumaale, Pärnumaale, Järvamaale, Raplamaale, Võrumaale ja Valgamaale. Kõige kaugemale on eeltööga jõutud Pärnus, kus praegu riiklikud õppekohad hariduslike erivajadustega õppuritele puuduvad.

Investeeringute eelduseks on kooli asukohaga seotud kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vaheline ühiste kavatsuste kokkulepe, mis hõlmab muudatusi koolivõrgus, hariduslike erivajadustega õpilaste koolide hoonete ehitamist ning vajadusel ka hilisemate teenuste korraldust.

Õpilastele, kes vajavad õppimiseks spetsiifilisemat ja ressursimahukamat tuge ning õpikeskkonna kohandusi, tagatakse õppimisvõimalused riigikoolis. Õppekohad paiknevad vajaduspõhiselt ja ühtlaselt üle Eesti kohtades, kus on võimalik seostada lapse ümber erinevaid toetavaid teenuseid

Taust

HEV koolide hoonete kaasajastamiseks eraldatav  investeeringute maht on 16 000 000 eurot, millest Euroopa Liidu toetuse määr on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%

Meede on osa koolivõrgu programmist. Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks ja selle eesmärk on viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis.

Meetme rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium, rakendusüksus on SA Innove. Projekt kestab 31. augustini 2020

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.