Sa oled siin

Riigieksamite tulemuste kõrval arvestatakse edaspidi koolide hindamisel kooli panust õpilase arengusse

18. oktoober 2016 - 11:58
Kristin Hollo ja Tanel Oppi
Välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo ja Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi annavad ülevaate riigieksamite tulemustest ja gümnaasiumi panusest õpilaste edasijõudmisesse.

Alates 2016. aastast hakatakse riigieksami tulemuste kõrval kooli tegevusnäitajana arvestama gümnaasiumi panust õpilase edasijõudmisesse. Gümnaasiumide õppetöö tõhususe näitaja annab koolidele tagasisidet, mis võimaldab eksamitulemuste kõrval täpsemalt jälgida edukust õppe läbiviimisel. Seda hinnatakse kolme aasta tulemuste põhjal matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena.

Uue mõõdiku vajalikkust kommenteerides ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo: „Üksnes riigieksami tulemused ei anna täit pilti sellest, kui hästi kool õpetab, mistõttu oleme välja töötanud tegevusnäitaja, mis iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, ehk gümnaasiumi panust, võttes arvesse õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemusi. Kooli panuse teadvustamisel õpilaste arengu olulise osana on võimalik edasi uurida põhjuseid, mis mõjutavad koolide hakkamasaamist.“

Koolide tõhususe hindamiseks leitakse see osa eksamitulemustest, mis on seostatav kooli õppetööga.
Analüüsi tulemustest selgub, et kuigi gümnaasiumihariduse tase on hea ning suhteliselt ühtlane, võib siiski märgata mõningate koolide puhul Eesti keskmisest kõrgemat ja madalamat panust õpilaste edasijõudmisesse.
Õppetöö hindamine üksnes eksamitulemuste põhjal võib ekspertide sõnul anda ekslikke tulemusi, kuna nende varieeruvus on eri gümnaasiumites õppimisega seostatav vaid viiendiku ulatuses. Gümnaasiumi panuse arvestamisel võetakse arvesse nii kooli poolt  kontrollitavaid tegureid nagu õppeprotsessi ülesehitus, õpetamismetoodika, õppevara ja personali valik. Samuti arvestatakse kooli poolt mitte kontrollitavaid tegureid nagu õpilaste eelteadmised põhikooli lõpus, nende võimekus, vanus ja sugu, kooli suurus, õppekeele valik ja kohaliku omavalitsuse võimekus ning teised asukohaga seotud võimalused. Nende näitajate analüüsimisel leiti, et häid tulemusi on võimalik saavutada erinevas piirkonnas, erineva suurusega õppasutustes ja eri soost õpilaste poolt.

Gümnaasiumi panuse analüüsimisel leitakse koolist sõltumatute tegurite taseme alusel igale gümnaasiumile temalt oodatav keskmine eksamitulemus. Ainepõhiselt on koolid jaotatud kolme rühma: need, kus lisandväärtus on Eesti keskmisest madalam või väga madal, ootuspärase lisandväärtusega ning kõrge või väga kõrge lisandväärtusega, kus näitaja on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem. Mida väiksem on tegelik tulemus oodatud tasemest, seda madalam on ka gümnaasiumi panus. Samuti, mida enam ületatakse oodatud taset, seda suurem on panus.

Riigieksamite tulemuste ja andmetega gümnaasiumi panuse kohta õpilaste edasijõudmisesse on võimalik tutvuda Haridussilma vahendusel: http://www.haridussilm.ee/?leht=tulemus_4

Pressikonverentsi slaidesitlus

Taust:

  • Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis õppetöö tõhususe hindamise eesmärgiks kaks aastat tagasi.
  • Gümnaasiumite panuse hindamine on üks osa Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele antavast tagasisidest, et mõõta koolide mõju õpilaste arengule ja heaolule. Lisaks gümnaasiumite panusele väljendub see ka näiteks rahulolus kooliga ning järgmisel haridustasemel edasiõppimises, mis on samuti tegevusnäitajad, mida hakatakse avalikustama edaspidi.
  • Koolide mõju mõõtmine õpilaste arengule ja heaolule toetab ka haridusstrateegia uuendusi, näiteks muutunud õpikäsitlust.

Veel uudiseid samal teemal

29.05.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Infokiri: haridusvaldkonda puudutavad piirangud alates 1. juunist

Vastavalt valitsuse otsusele leevenevad 1. juunist piirangud haridusasutuste tegevusele. Piirangute leevendused puudutavad üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamist.

29.05.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Kevadise riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam

Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam, millele on registreerunud 6264  gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. Esmaspäeval toimub eesti keele teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 1860 eksamitegijat. Riigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Eksaminandid teevad matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.