Sa oled siin

Riigieksamite tulemuste kõrval arvestatakse edaspidi koolide hindamisel kooli panust õpilase arengusse

18. oktoober 2016 - 11:58
Kristin Hollo ja Tanel Oppi
Välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo ja Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi annavad ülevaate riigieksamite tulemustest ja gümnaasiumi panusest õpilaste edasijõudmisesse.

Alates 2016. aastast hakatakse riigieksami tulemuste kõrval kooli tegevusnäitajana arvestama gümnaasiumi panust õpilase edasijõudmisesse. Gümnaasiumide õppetöö tõhususe näitaja annab koolidele tagasisidet, mis võimaldab eksamitulemuste kõrval täpsemalt jälgida edukust õppe läbiviimisel. Seda hinnatakse kolme aasta tulemuste põhjal matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena.

Uue mõõdiku vajalikkust kommenteerides ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo: „Üksnes riigieksami tulemused ei anna täit pilti sellest, kui hästi kool õpetab, mistõttu oleme välja töötanud tegevusnäitaja, mis iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, ehk gümnaasiumi panust, võttes arvesse õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemusi. Kooli panuse teadvustamisel õpilaste arengu olulise osana on võimalik edasi uurida põhjuseid, mis mõjutavad koolide hakkamasaamist.“

Koolide tõhususe hindamiseks leitakse see osa eksamitulemustest, mis on seostatav kooli õppetööga.
Analüüsi tulemustest selgub, et kuigi gümnaasiumihariduse tase on hea ning suhteliselt ühtlane, võib siiski märgata mõningate koolide puhul Eesti keskmisest kõrgemat ja madalamat panust õpilaste edasijõudmisesse.
Õppetöö hindamine üksnes eksamitulemuste põhjal võib ekspertide sõnul anda ekslikke tulemusi, kuna nende varieeruvus on eri gümnaasiumites õppimisega seostatav vaid viiendiku ulatuses. Gümnaasiumi panuse arvestamisel võetakse arvesse nii kooli poolt  kontrollitavaid tegureid nagu õppeprotsessi ülesehitus, õpetamismetoodika, õppevara ja personali valik. Samuti arvestatakse kooli poolt mitte kontrollitavaid tegureid nagu õpilaste eelteadmised põhikooli lõpus, nende võimekus, vanus ja sugu, kooli suurus, õppekeele valik ja kohaliku omavalitsuse võimekus ning teised asukohaga seotud võimalused. Nende näitajate analüüsimisel leiti, et häid tulemusi on võimalik saavutada erinevas piirkonnas, erineva suurusega õppasutustes ja eri soost õpilaste poolt.

Gümnaasiumi panuse analüüsimisel leitakse koolist sõltumatute tegurite taseme alusel igale gümnaasiumile temalt oodatav keskmine eksamitulemus. Ainepõhiselt on koolid jaotatud kolme rühma: need, kus lisandväärtus on Eesti keskmisest madalam või väga madal, ootuspärase lisandväärtusega ning kõrge või väga kõrge lisandväärtusega, kus näitaja on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem. Mida väiksem on tegelik tulemus oodatud tasemest, seda madalam on ka gümnaasiumi panus. Samuti, mida enam ületatakse oodatud taset, seda suurem on panus.

Riigieksamite tulemuste ja andmetega gümnaasiumi panuse kohta õpilaste edasijõudmisesse on võimalik tutvuda Haridussilma vahendusel: http://www.haridussilm.ee/?leht=tulemus_4

Pressikonverentsi slaidesitlus

Taust:

  • Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis õppetöö tõhususe hindamise eesmärgiks kaks aastat tagasi.
  • Gümnaasiumite panuse hindamine on üks osa Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele antavast tagasisidest, et mõõta koolide mõju õpilaste arengule ja heaolule. Lisaks gümnaasiumite panusele väljendub see ka näiteks rahulolus kooliga ning järgmisel haridustasemel edasiõppimises, mis on samuti tegevusnäitajad, mida hakatakse avalikustama edaspidi.
  • Koolide mõju mõõtmine õpilaste arengule ja heaolule toetab ka haridusstrateegia uuendusi, näiteks muutunud õpikäsitlust.

Veel uudiseid samal teemal

15.06.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti sai kutse asuda arendama Aasia ja Euroopa haridusinnovatsiooni

Eile Singapuris lõppenud Aasia-Euroopa koostööfoorumil (ASEF) tehti Eestile ettepanek osaleda koos Suurbritannia ja Jaapaniga kokku ühises hariduse infotehnoloogiliste, sealhulgas tehisintellekti arendamist puudutavas ühisettevõtmises.

14.06.2019|Haridus- ja Teadusministeerium

Enamik õppureid ja õpetajaid on kutseharidusega rahul

Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud analüüsi põhjal on 80 protsenti kutseõppuritest rahul teadmiste ja oskustega, mida kutsekoolid pakuvad. Kõrgeima hinde rahulolule on andnud käsitöö ja lastehoiu õppekavarühmade õppurid, madalaima aga IT erialade õppurid. Õpetajatest on suurim rahulolu sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna õpetajate seas.