Sa oled siin

Riigiarhivaarina jätkab Priit Pirsko

16. oktoober 2015 - 15:21

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kinnitas riigiarhivaari ametikohale järgnevaks viieks aastaks Priit Pirsko, kes on töötanud selles ametis viisteist aastat.

Minister Jürgen Ligi sõnul on arhiivinõukogu üksmeelne toetus Priit Pirsko jätkamisele riigiarhivaarina tunnustus tema tehtud tööle ja usaldusavaldus edasisele tegevuskavale.

Rahvusarhiivi tegevuse järgmiste aastate suunad on seotud eeskätt uue arhiivihoone valmimisega Tartus Nooruse tänaval. Uues peahoones nagu ka kõigis teistes rahvusarhiivi üksustes jätkub aktiivne konserveerimis- ja digiteerimistegevus. Kogude digiteerimine ja neile elektroonilise juurdepääsu võimaldamine on arhiivi üks prioriteete. Praegu on rahvusarhiivi digikogus vabalt kasutatavad ca 15 miljonit digikujutist, nende arv kasvab iga päevaga.

Priit Pirsko on lõpetanud cum laude Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala ja kaitsnud samas filosoofiamagistri kraadi. Aastatel 1993-1999 töötas Pirsko Eesti Ajalooarhiivi direktorina, aastatel 1999-2000 oli ta Rahvusarhiivi regionaaldirektor ja riigiarhivaari asetäitja ning alates 2000. aastast riigiarhivaar.

Priit Pirsko on olnud arhiiviteenuste mugava e-riigile kohase kättesaadavuse juurutaja. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppejõuna on tema juhendamisel kasvanud arhivaaride uus põlvkond Eesti mäluasutuste teenistuses. 2013. aastal tunnustas Vabariigi President riigiarhivaar Priit Pirskot Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Riigikantselei kuulutas välja avaliku konkursi riigiarhivaari ametikohale augustis, kuna Priit Pirsko ametiaeg oli lõppemas. Tippjuhtide kompetentsikeskuse valikukomisjoni laekus üks avaldus ja valikukomisjon pidas Pirsko kandidatuuri riigiarhivaari ametikohal jätkamiseks sobivaks. Pirsko kandidatuudi toetas ka arhiivinõukogu.

 

Veel uudiseid samal teemal

20.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel. Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

19.10.2017|Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule, aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.